Rahulikke hääli

Pikad ja pimedad on need õhtud siin. Ei mingit valgusreostust:). Mitte sinnapoolegi.

Aga hääli on seevastu küll.
Vihma ladin akna taga. Sajab ja sajab ja... Kahesajab. Kui mitte lausa kolmesajab.
Tuli on ahjus. Tasane huugamine ja praksumine. Nagu... nagu küdev ahi või meditatsioonimuusika.
Hästi natuke ajab suitsu sisse, vihma pärast.
Lapsukese nohin. "Emme, miks...?" sai tänaseks mööda.
Koer näeb "kutsika-unesid" - käpad käivad. Küllap ajab kedagi taga.
Telefon toob vaikse urinaga teateid kaugelt. Ka üks rahulik õhtuhääl...

Mõnda häält enam ei ole. Õnneks. Lahe oli, aga otsa sai. Näiteks ei laperda enam telk meie peade kohal - kivid on paigas.
Ma ei hakka kiitma. Vähemalt ma püüan sellega mitte üle pingutada. Aga ilus on küll, täitsa ausalt. Kahe katuseakna, läbipaistva korstnaluugi ja lumetõkke ja punaste korstnaplekkidega. Kulukas ettevõtmine, aga õnnelikuks teeb küll.
Natuke on poistel veel teha - naabritevaheline viimistlus ja siis veel vihmaveerennide külge allavoolutorud panna.
Ja kui vähegi võimalik, siis uut põhjaseina puiduosa tahaks ka... Praegusest mahub kass* läbi käima. Külmast tuulest rääkimata.

Talgutest. Mõtlesin praegu, et kui nii jubedalt sajab, siis ärme teeme. Lähme niisama sauna. Kärutamine on talvel lumega või talvel mööda külmunud maad või kevadel esimestes soojades päiksekiirtes tunduvalt lõbusam.

---
* Okei, mõnevõrra kõhnem kass kui Triibik.

Kutse talgutele

Nonii. Maja ees ei pea enam karkudega ringi hüppama - eile vedasime sodi ära. Korraks on ilus, puhas ja natuke kevadine tunne.
Katus on roovitise all.

*

1. novembril on kõik, kes tahavad vabas õhus möllata, teretulnud majatagust katust ära vedama.
Siitpoolt ohtralt süüa ja tänutunnet. Saun loomulikult ka.

Kallid neljajalgsed

Pildid tänulikult alla tiritud Udupea blogist.

Elu on kuidagi heaks läinud...

... mõtlesin ma täna kusagil Taga-Mustamäel hulkudes.
Ma olen nii harjunud enda ümber olevaid inimesi usaldama, et kui ma puhtkogemata puutun kokku inimestega, kes mängivad (minu vaatevinklist lähtudes) pisikesi räpaseid võimumänge, läheb mul kõigepealt jupp aega enne, kui ma uskuma hakkan, et nad seda teevad ja siis veel jupp aega, enne kui ma oma "rentslikassiilme ja -hääle" üles leian.
Ega ma veel ei leidnudki. Lihtsalt teadvustasin endale, et seda arsenali võib millalgi jälle vaja minna.
*
Hea tava on see märksõna, millega oma töös peamiselt kokku puutun. Väljaspool tööd ka. Kõik näib alluvat pigem headele tavadele kui millelegi muule.
Kokkulepped peavad. Ja need sõlmitakse nii, et võidavad mõlemad (või kõik) pooled. Enamasti ei panda kirjagi.
... Jah, hea on mul teiega, sõbrad.

Barbaarne gurmee Äripäevaga

Ma ei hakka kirjeldama, mida sisaldab endas üks muldne "veel paigaldamata põrand". Äkki keegi tahab süüa või midagi ja siis ei pruugi see kirjeldus meeldida.

Ma ei hakka ka oma tänase päeva emotsioone ümber jutustama - lööki saatuselt pehmendab füüsiline töö. Endorfiin vabaneb, tundeelu nürineb. Labidas käib kiiremini. Lihtne, eks?

*

Aga õhtusöögi kohta panen küll märgikese kirja. Kui te juhtute impulssostuna tõstma korvi värske forelli ning avastate alles kodus, et foolium on otsas, siis Äripäev aitab hädast välja.
Kala-loomake puhastada, - ja vahele võid ja tilli ja sidrunimahla ja soola,- keerata õlisesse ajalehte ning küpsemise ajal pisut veega kasta.
Kats ütles just olla veel parem kui fooliumiga. Et see barbaarsus lisavat oma võlu.
*

Niisiis, homseni!

Kiri kaosest

Tere, hea lugeja!

Kuuldused minu surmast või väljarändamisest on tugevasti liialdatud:). Tegelikult olen ma siin metsa taga absoluutselt olemas ja läbinisti maiste asjadega ametis.
Uudiseid jagub.

Alustan heast või halvast?
Vastu mu tavapärast harjumust hakkan heast pihta. Lemmiklapsuke saab pühapäeval viieseks ja see tähendab, et külalised on oodatud!!!! Kella neljast. Traditsiooniliselt alkovaba päev.
*
Nüüd karmima osa juurde. Kes tuleb, varugu pikka meelt ja säästku meid kaastundekarjatustest ja küsimustest: "Kuidas te nüüd niimoodi...?"
Nimelt on
a) majal katus maas ja selle asemel midagi telgiriide sarnast. Laperdab tuulega.
b) mainitud katus maja ymber hunnikutes.
c) pööninguosa alles, kuid täiesti lage. (Selles mõttes, et seinu ja lagesid pühapäevaks enam ei ole.)
d) suurem osa sellest, mis pööningul oli, all kuhjades.

Ehh, ja siis ärge veel küsige, kus mu lillepeenrad on ja miks mõni aken katki on.

*
Ei, meid ei tabanud looduskatastroof. Me lihtsalt otsustasime kena sügise puhul katust vahetada.
Kaastundeks, vist, pole tõega põhjust. Ma liigun keset seda kirjeldamatut entroopiat ja... see meeldib mulle.
Kui jõudu jagub, annan siin vahepeal jälle aru, mis toimub.

Kallistan teid kõiki,
teie Lee