Tiiule, meemikorras

Tiiu küsis kolme probleemi koos lahendustega. Minu jaoks on siin koht vastu vaidlemiseks – et kui ma juba lahendust tean, mis probleem see siis ikka on. Ja ma ei saa ju panna lahenduseks nt ressursside juurde hankimine.

1. Alatihti multitaskingusse kalduv sebimine.
(Näide tänasest) Alustan päeva sellega, et teen ennast muudest probleemidest vabaks, et võtta ühe käsikirja (teema: Krusensterni maailmareis) toimetamise vahele teise käsikirja stiilinäite toimetamine (teema: vanglaelu).
Teen selle vahele lõplikult korda ühe jutukese (teema: sisekujundus), lepin kokku ja teen ära kaks telefoni-intervjuud (teema: suhted), veel üks jutuke üle vaadata (sisekujundus) ja üks kirjutada (viirushaigused). Sekka natuke muretsemist ühe teise ajakirjaniku tööde pärast, mõni arve, õhtul üks firma siseasi, vahepeal mõned kirjad, mõned telefonikõned, põgus blogiring…
See oli mu suhteliselt vaba päev, sest peale lapse lasteaeda saatmise-toomise ja kolme söögikorra valmistamise ei pidanud ma kuhugi minema ega midagi tegema. Homme linna tööle.
Lahendust? Ega ma väga ei otsigi… Kui miski natuke segab, siis kahe suure käsikirja vaheliti jooksmine – kusjuures ühel tuleb keelt lugeda ja fakte kontrollida, teisel tõlget kontrollida ja keelt lugeda. Aga see probleem laheneb aja ja tegutsemisega ära.

2. Eelmisega kaudselt seotud – mul on lapse jaoks vähe aega. Nädalavahetused püüan küll tore olla, aga sellega asi ka piirdub.
Lahendust ei ole. Olgem tänulikud, et tööd on. Olgem tänulikud, et Katsi ajabilanss pisut viisakam on.

Kolmandat probleemi hetkel ei ole. Jätkem siia võimalus rõõmude tundmiseks.

Teiste probleemide kohta ei julge küsida, aga loen kahtlemata huviga:)