täna

TÄNA sain pesuehtsat psühhiaatrilist abi: üks koostööpartner on selle ala inimene ja kui me täna ühes kenas pealinna pargis autos istusime ja hämarduvat linnapilti vaatasime, võttis ta mapi vahelt 20-grammise šokolaaditahvli ja andis mulle - et olgu söödud, arsti korraldus.
Sõin mõnda aega hiljem marsruuttaksot oodates ära. Hea oli.
Tasub ikka rohtu võtta, kui arst käsib, eks ole.
Ainult et õige arst tuleb valida...:)

*

TÄNA möödus 18 aastat mu vanatädi surmast. Küünal põleb ja Kats tõstis vanatädi pildi printeri tagant välja ja riputas seinale. Nii et kui ma nüüd üles vasakule vaatan, siis ma näen teda - vist veidike nooremana kui mina praegu.
Lahe tädi oli. Hästi selline... hoolitsetud ja daamilik...Tegi vapustavalt hästi käsitööd ja teadis alati kõiki klatšijutte.
Surma ajal oli ta 85 aastat vana ja suri nii, nagu ma tahaks ka kunagi kõrges vanuses surra: hommikul käis tööl, siis poes, siis lobises tänaval naabrinaistega, siis sõi kõhu täis, võttis topka viina ja heitis lõunauinakule.
Surm nagu lõunauinak kõlab ju hästi?