Ja elavad elavad...

/KUI kohutavalt palju ma lemmikluuletaja fraasides mõtlen.../
Olgu see harjumus siis minu kummardus talle, väikese spiraalse ajaloovinjetina.

Vahepealsest. "... segi sadamad ja saared..." kui stiili järgida.

Ilmselt olen ma omadega ikka veel - juba jälle? - üsna sassis. Kui näiteks mõelda sellele, et täna enne kella kahte oli linnas jõudnud kaks erinevat ja üksteisest sõltumatut džentelmeni mulle šampust välja teha.
Vana kapten ühes Kopli baaris, kus lõunatamas käisin ja Bulgaaria gay vanalinnas. Ma hakkasin tõsimeeli uskuma, et mul on seljas vahuveini küsiv sildike.

Üks totter asi veel. Ma ei taha süüa. Täna avastasin, et mul on sel teemal valetada kergem kui tõtt rääkida - a la alles sõin.
Sellepärast riputan siia üles - nii lõikan endalt võimaluse valetada.
Ja küsimus ei ole mitte selles, et ma natuke nälgida ei võiks - ma lihtsalt armastan söömist ja ma tunnen end natuke imelikult, kui mul söögi suhtes tõrge on.

Tegemist õnneks jagub, praegu lõpetasin tööpäeva. Uuega alustan kuue tunni pärast.