Lee arvutikodu

Segasumma. Koos armsate inimeste ja loomadega

pühapäev, oktoober 28, 2007

Lollusel pole rahvust

Multikultuursuse teemal, Juta ja Sirje lugemise järel.

Nii, mina olen nüüd see mitte-päris-õige-eestlane, kes avaks meeleldi riigipiirid, korrusmaja koridori ja koduküla keskkonna värvilisi sarisid kandvatele naistele, kebabi pakkuvatele pererestoranidele ja igas keeles laulvatele tänavamuusikutele. Olles seejuures sügavalt veendunud, et see muudaks Eesti igapäevaelu erksamaks, rõõmsamaks ja positiivsemaks. Kirik, minarett, palvemaja ja kuningriigisaal ühel tänaval poleks minu arvates midagi kurja – aga põline pagan ja aus ateist peavad ka aktsepteerituks jääma.

Jah, ma usun küll, et probleeme tuleks. Kuid araabia perekonna audiaalne tungimine mu kodurahusse ei erine kvalitatiivselt eesti perekonna audiaalsest tungimisest mu kodurahusse. Või siis ainult sedajagu, et esialgu saab neid kuulates uusi väljendeid õppida, mis pikendab totaalset äratüdimise saabumist veidikese.
Aga kokkuvõttes meeldivad mulle haritud, huvitavad, mõtlemisvõimelised ja end kultuurselt väljendavad inimesed. Ja kui Eestisse tahab selliseid juurde tulla, on see lõpmata tore.
Rahvus on pole eriti oluline – meeldivusel pole rahvust. Lollusel paraku ka mitte.
Kapitaliga nii ja naa, objektiivselt võttes pole rahal rahvust, subjektiivselt jälle natuke nagu oleks.

Oma ohtu näen ma ka multikultuursuse tungivas vältimises. Nimelt seda ohtu, et noored, ajudega, mõtlemisvõimelised eestlased siit lahkuvad – multikultuursematesse riikidesse.
Ja meile siin jäävad – veidike utreerides – need, kes kas ei suuda või ei taha mõnes multikultuursemas keskkonnas läbi lüüa.
NB – palun suutmatust mitte solvanguna võtta, olen ise täpselt selline, kel eesti keele areaalist eemal lemmiktööd ei ole.
Ühel hetkel võib meil siin pisut igav hakata… Mõni erksam laulujupp, portsjon tulist kebabi või lahke araablannast naabrinaine võiks siis päris kena tunduda…

Multikultuursuse väärtustamine ei tähenda samas seda, et ei saaks “eesti asja” ajada – kasvõi tarbimisharjumused: kohaliku kauba eelistamine, siseturism jne. Või siis mõne veel väiksema rahva asja - muide, kas liivlasi on veel elus...?

Veel üks asi - multikultuursusega leppimine või selle üle rõõmustamine on ehk veel ühe müüri ületamine. Nagu naiste valimis-, õppimis- ja tööõigus, pärisorjade vabastamine, agraarühiskonnast väljumine, juudiviha lõpp, rassismi kuriteoks kuulutamine, samasooliste suhete aktsepteerimine, erivajadustega inimestele õppimis- ja töövõimaluste loomine jne kui meelevaldne mix luua.
Mis selle meelevaldsena näiva inimkokteili ühiseks nimetajaks on? Nimelt see, et kõigi nende (meie) vastu on kasutatud samu argumente, mis kokku koondatuna küsivad - mis siis saab, kui "sellised" liiga ülbeks lähevad ja veel jumalteabmida tahtma hakkavad.

7 Comments:

At 5:20 PM, Blogger Karuema said...

olen sinuga väga nõus. ja minu arust eesti häda ongi sallimatus teiste suhtes, ja mitte ainult teiste rahvuste suhtes, ka teistsuguste inimeste, sealhulgas puudega inimeste suhtes. see on üldine sallimatus. ja see on tõesti ka üks põhjus miks ma hea meelega soomes suurema osa ajast elan ja töötan - siin on sallimist rohkem ja ma saan olla mina ise, saan käia kepiga kui jalg valutab ja saan olla teistugune, kui soovin...
see on mu meelestv kultuuri küsimus väga sugavalt ja hakkab laste kasvatamisest peale, et nmilliseks me kasvame...mida tahta lapsest, kes lennujaamas näitab näpuga paksule kündimistoega kõndivale tädile ja kilkab üle ootesaali, et näe emme paks lombakas läheb seal...

 
At 6:07 PM, Blogger kukupai said...

Mina ise polegi puhastverd eestlane ja võib-olla sellepärast ka veidi selle sallimatuse vastu võitlen (muidugi, kes krt teab nii täpselt, mis ajendid millalgi määravad on). Ja kui siia Eestisse tuleb arukaid teiste rahvuste esindajaid, annab see meile muidugi juurde. Aga kui rääkida Soomest, siis on mul üks hoiatav näide. Vantaas on linnaosa, kuhu antakse eelisjärjekorras kortereid sisserändajatele, paraku on suures osas selline rahvas, kes tuleb elama sotsiaalabist. Ja soomlased kolivad sealt ära, sest ei saa nendega kõrvuti elatud, väärtushinnangud on niivõrd erinevad. Seda nüüd küll ei tahaks.

 
At 7:02 PM, Anonymous Anonüümne said...

eh,kukupai,
ma kardan, et soomes on küllalt neid soomlasi, kelle lähedal teised soomlased väga elada ei taha. soomlasi, kelle väärtushinnangud on ikka väga imelikud. ja niipalju, kui mina aru olen saanud, on linnaosi, mida peamiselt need tüübid asustavad.

 
At 10:38 PM, Blogger unekott said...

noored, ajudega, mõtlemisvõimelised inimesed käivad mujal ära ja siis kui on vanemaks, ajudega mõtlemisvõimeliseks inimeseks saanud, tulevad tagasi. vähemalt enamus - ärge eestlaste kodumaaigatsust alahinnake;). ja rohkem minnakse/on mindud "multikultuursemasse keskkonda" ju ikka mammona jahile...

ajude ja töökäte äravool on muidugi üks immigratsiooni (nn mustatööjõu sissevoolamise, et mitte öelda -toomise) üks põhjuseid. on ju vaja, et keegi selle töö ära teeks, milleks siin enam hakkajaid käsa ei leidu.

siis veel võtaks sõna - kes on puhastverd eestlane? arvatavasti ei saa keegi meist kätt sugupuule pannes 100prossa väita, et tema vaar-vaarema pole vallatlenud mõne saksa-, viikingi-, vene- või mõnest muust soost vallutajaga. ses suhtes kõlab sõnapaarid "puhastverd eestlane" ja "õige eestlane" valgenahalise neegrina...

ja veel, pärast seda, kui olen kahel järjestikusel ööl kannatanud nii audiaalse kui nasaalse sekkumise pärast oma isiklikku ruumi, siis hakkan vaikselt ümber vaagima oma sallivusastet muust rahvusest kaaskodanike suhtes.
liialt allaheitlikud oleme, meie eestlased, liialt vähe nõuame integreerumist - selle tõestuseks olgu või fakt, et vene keeles saad sa hakkama kõikjal eestis. vaid eesti keelt vallates võid aga mõneski kohas hätta jääda.

ja mis liigsesse immigratsiooni puutub, olen mõneski osas kartjatega ühel nõul. pole vaja kaugemale ida-virust minnagi - nõukaaegsed venestamise armid on selgelt tunda.

 
At 1:28 AM, Blogger Karuema said...

jah, asjal on töesti mitu osta, see pole must-valge probleem...kes teab, kuidas oleks õige ja hea?

 
At 12:35 PM, Anonymous Anonüümne said...

Üldislet käib siiski jutt ju sellest lihtsama töö tegemisest kus erilist haridust ja mõttevõimet vaja pole.
Ajusid vajavad ametikohad on meil ju suhteliselt täidetud ja konkurnets neile on piisav.
Ma arvan, et eestlane ei ole sallimatu vaid suht ettevaatlik võõra suhtes. Sest õppigem ikka teiste vigadest mitte endi omaist. Nagu Juta oma blogis kribas siis Eesti on liiga väike umbkatsetusteks.

 
At 3:49 AM, Anonymous Anonüümne said...

Ja andeks, aga ma ei saa leppida multikultuursusega. No see on muidugi mu isiklik arvamus. Sellises võtmes, et mu naabriks on hulka araablasi või moslemeid või ka kristlikke musti! Neid ma näen mujal! Aga oma trepikojas ma neid näha ei tahaks, massiliselt. Ma ei ole nats ega muidu rets. Ma lihtsalt olen harjunud meie koduste naabritega - "pensokad" ja venelased - ja neist piisab. Aga ma elan ka paneelmajas...Kui ma maale kolin, siis on lihtsam - metsas naabriteks vaid hundid, karud. Kitsed tegelikult, ja jänesed. Aga see selleks.

 

Postita kommentaar

<< Home