Hingamisest, maja tasandil

Nii... Praktilistes asjades tuleb tunnistada teatavaid edasiminekuid - maja on saanud poolest saati uue hingamise ehk ühe uue korstna.
On teised meil olnud sellised... no sellised kulunud, mustad ja pragulised... Mõtlesime, et teeme vastu talve majale veidi iluravi ja laseme katuse peale uued korstnad panna... Hea, et mõtlesime: ilmnes, et see, mis väljast mõnevõrra vanaks kulunud, see seest pudisev, läbi põlenud - ja tuleohtlik.
Taas jääb head saatust kiita - olin küll suvel kurb, et me katusevahetuseni ei jõudnud - vahetajate puudumisel -, aga praegu on mul selle üle hea meel: kui ma korstende haprust nägin...

Nüüd on poole maja tuleohutusega asjad korras. Pool seisab ees - kui poisid vähegi jõuavad, tulevad nad täna-homme tagasi ja alustavad tööd teise korstnaga. Jah, see paneb mind omajagu muretsema, aga ma loodan, et see mure päädib hea tulemusega.

Vaidlusargument rohelistesse vaidlustesse: tetrapakid, plast, traat, kumm, lakitud puit ja muu olmeträna EI KÄI ahjus. Põleb ära küll, aga eralduvad ained rikuvad korstnakive hulga suurema raha eest, kui maksaks rohelisem jäätmekäitlus.
Enne meid elasid siin majas asotsiaalid - ja nende tegutsemise jälgi jagub, nagu näha, veel siiamaani. Ehkki ma olin arvanud, et remont ja koristamine, kadakasuits ja ohter küünalde põletamine need jäljed ammu kaotanud on.