Palju õnne, Victoria!

Rootsi kroonprintsessi sünnipäev tuletas meelde aasatetaguse loo, kuidas ma printsessi sünnipäevale “kontvõõraks” sattusin.
Nimelt arvas vana hää Carl Danhammer, et tema mulle vastutasuks ühe kunagi temast kirjutatud loo eest teene võlgu on. Mina ei arvanud. Aga vastu ka ei raatsinud vaielda, sest põnev oli ju ka…
Ja nii ma siis sõitsin. Printsessi sünnipäev ühildus eksklusiivse - nii öeldakse, tähendagu see siis parajasti mida tahes - intervjuuga Matti Nykäneniga. Ehk siis seiklesin koos suusakuulsusega mööda Soomet, Rootsit ja Ölandit, püüdsime mitte “issist” (C.D.) maha jääda ja rääkisime… Suur kurb poiss, kes püüdis iga hinna eest püsida “Eläma on laiffi!”-lainel…
Nujah, Ölandil oli “issil” vist lausa mingi koordineeriv roll. Aga võib-olla ka ei olnud, võib-olla oli see lihtsalt üks tema eluteatri-rollidest.
Mõnele VIP-üritusele sain eest, mõnele tagantuksest. Matti oleks vist kõigile eest pääsenud, aga otsustas solidaarne olla. Nii et ühele kuniglikule vastuvõtule hiilisime me läbi köögi:).

Aga suvine Rootsimaa on imeilus. Ja Öland on mõneti Saaremaa moodi.

PS Paari päeva pärast on MN sünnipäev. Vaevalt, et ma talle kirjutan ja kas ta mind enam mäletabki...
Mulle tuli ta erksamalt meelde sel talvel, kui "Põrgu kuulub kangelastele" vaatasin. Servapidi haagib minu muljetega. Aga see on kitsas ja üsna üldistav serv. See Matti, kellega mina tuttavaks sain, oli hästi südamlik tüüp. Omal alal tark. Ja mingis suhtes üsna õnnelik - iga jama peale suutis uuesti tuhast tõusta. No sümpaatne, uje ja lahke poiss, mitte skandalist ja vägivallatseja.