Mida suhtluskanalid ei lase ehk jaanipäeva märksõnu

Valgusekandja blogisabas oli tema üks megaarmas kommentaar, et tema selle pärast jaanipäevaks metsa taha sõidab, et mõnest tähtsast asjast pole me ju kõnelda saanudki, ainult rääkida. See viimane käib ekraanide ja ekraanikeste vahendusel, peamiselt.
Ja siis, kui me ühel põgusal viivul koridori ukse vahel kõõlusime, sai siis kõneldud. Oma mitu minutit vist:). Need märksõnad - õnn, hirm, lootus, lootusetus, meelerahu - need on nii lihtsad, et need ei kipu nagu ekraanidele tulema. Liiga lihtsad. Liiga sellised, et vestluskaaslast peaks NÄGEMA ka. Päris sõnad ongi vist tihti sellised...

Jaanist veel. Lahe oli - aitäh, kes tulid, kõigile. Ja vihad on talgutööna talveks valmis tehtud, nii et kõik jälle sügistormides ja talvetuiskudes sauna oodatud:).

Üllatuskülaline - Sulle siitpoolt eraldi tervitused... Minul on küll hea meel, et me kohtusime:).

Muide, Unekott ja tema hiigelmagustoit püsivad siiamaani inimestel meeles:). Täna hommikul jõin viimase maasikakoore kirnunukast ära.
Retsept on tema blogis.