Õnn on hea tervis ja vilets mälu

Täna hommikul kella neljast püüdsin alustada INTENSIIVSE UNUSTAMISEGA. "Ma heidan enese peast välja kõik selle, mis seal mitte olema ei peaks ning koorman oma mälu kõigega, mis on loodud kestma näiteks eeloleva reedeni. Et see siis omakorda ära unustada..."
Hämmastaval kombel töötab.

Õhtul lappasin oma sajandialguse märkmikke ja leidsin ühest pealkirjaks pandud lause. Siis oli juba täitsa lõbus.

Aga nüüd ma unustan edasi. Muudan mälestusi täisminevikuks. On olnud, olen teinud. Või enneminevikuks. Olin mõelnud.