Sulle!

TÄNA oli siis see kord, kus me teineteisele piisavalt tükk aega piisavalt lähedal olime, et väärtushinnangud kriipides avarii teeksid.
SEST... ma olin Sind kutsunud... Ja pöörasin Sulle liialt vähe tähelepanu. Ja ärgem peatugem pikalt sellel, et ma olin Sind kutsunud tööpäeva lõpuks ehk ca neljaks-viieks. Ja kui Sa ootamatult südapäeval kohal olid, oli mul küll rõõm Sind näha, aga mitte aega Sinu jaoks.
... Usud Sa, et ma oleksin raamatu trükikotta saatmise Sinu pärast päevajagu edasi lükanud? Võid uskuda - kui just trükkiminekupäev ja esitluspäev seotud ei ole.
Aga kui miski ilmub reedel, siis ta ilmub reedel. Ja nädalas on VÄGA loetud päevad. Ja see, et ma salatikimbuga korraks kööki lippan või purgisupi kokku suudan keerata, ei kaota mu peast järgmist ülesannet.
Ja ma tean, et kui ma töötaks mõnes neist klaasist ja metallist majadest, oleksin ma Sinu meelest palju enam TÖÖL kui kodus koera kõrval istudes. Aga mul on niimoodi hea ja see on minu elu. Ainuke selles reinkarnatsioonis:).

Sinul on Sinu õigus. Ma oleksin PIDANUD Sulle VEIDIGI ENAM tähelepanu pöörama.
Ja Sinu õigus ei küsi minu omast.
Vastupidi loomulikult ka. Nii need väärtused põrkuvadki.

Mina vahetaks hea meelega jupi oma isiklikku õigust selle vastu, et Sina vähem kurb oleks.
Kas Sina ka?