Soopõhine kirjavahemärgistus

Kohtusin täna nii vahva mõttekäiguga, et lihtsalt ei saa jätta seda üles kirjutamata.
Taust siis selline, et vaatan viimast trükieelset korda üle RP luulekogu. Ja avastan, et mõnes kohas on interpunktsioon pisut kummaline - luuletus algab korrektselt ja heidab teises pooles märgid maha või siis vastupidi, kogub need endale viimasesse salmi.
Helistan luuletajale, et kumbapidi me jätame.
RP mõtleb ja teeb ettepaneku: "Aga sa helista H.-K. H.-le ja küsi, kuidas tema selle lahendaks. H.-K.H-d ma isiklikult ei tunne ja loomingust lähtuvalt tunnen ka rohkem prosaistina. Aga tellitud on, teeme ära.
No vot, ja siis rääkis H.-K. minule järgmist - et daamide luule ja härrasmeeste luule on erinevad asjad. Ja et daamide luules on interpunktsioon õigustatum. Küsimärk? Hüüumärk! Kolm hüüumärki koos tireega !!!-
Aga et kui härrasmees ei suuda ilma nendeta luuletada, siis see nii hea ei ole, arutles H.-K. H. edasi...

*
Mul veel seisukohta ei ole. Aga ilmselt püsib see mul natuke aega meeles ja ma vaatan luules kirjavahemärke suurema huviga:).
Daamid ja härrad, kuidas teie luuletate? Millised on teie seisukohad soost lähtuva interpunktsiooni kohta?