Lee arvutikodu

Segasumma. Koos armsate inimeste ja loomadega

neljapäev, juuli 19, 2007

Feministi pilk pulmakommetele

Armsal Julijal läheneb tähtis päev. Eile võtsime enamvähem punkthaaval läbi, et mis olemas, mida vaja. No kõik need - midagi uut, midagi vana, midagi sinist ja midagi laenatut. J. mõttevälgatus: "Peaks laenama vanad sinised aluspüksid, oleks kolm ühes."

"Kes pruudi ÜLE ANNAB?" küsis Kats.
"Ma ei tea," kehitas J. õlgu.
"Ma võin isa laenata," pakkusin ma välja.
Kummalised need pulmakombed. See pruudi üle andmine on nii vana komme, aga mida see tähendab? Kas see on märk, et pruut on üks iseseisvuseta olend, kes käib käest kätte, et vahepeal ringi vahtima ega ula ajama ei hakkaks? Armastusse rüütatud konvoiteenus?
Või võib pruut astuda - uhkust täis - ISE selle inimese kõrvale, kelle ta ISE on endale kaasaks valinud?
Ilmselt võib. Kui ta ei taha anda enesest märki, et on üle antav ja vastu võetav naine.

Samalaadne mõttekäik nime suhtes. Enda oma on armas, sisukas ja natuke tuntukski töötatud.
Mehe oma on armas ja sisukas. Ka tuntuks töötatud, aga mehe poolt. Vahetada? Mitte vahetada?
Otsuse teeb loomulikult pruut ise.
Jäin mõtlema, mis ma teeks. Oma nimest ei loobuks mingil juhul, see on osa minust. Jagan hää meelega:). Teise nime juurde liita võiksin ma ka, kui see kallimale tähtis oleks. Siis oleks OLULINE SAMM dokumentides selgelt näha.
Ja jälle see feministlik vaatenurk - et kas nimest loobudes loovutatakse minevikku kõik need sammud, mis eelmise nimega astutud? Kuidas saaks? Minu seisukoht - ei kuidagi...
Samas, mul oli kord hää sõbratar, viiendat korda abielus, kes ütles, et mehe nimi on nagu laenatud pintsak või raamat. Laenad, elad... Kui tagastad, siis silud enne hoolikalt sirgu, et teisel poleks ebameeldiv tunne oma nime (pintsakut, raamatut) tagasi saada...
Ka ilus suhtumine, kas pole?

4 Comments:

At 2:51 PM, Blogger unekott said...

kuulake /lugege/ vanema muti (elu)kogemusi: ;)
pruudi üleandmisest - esimese abielu korral "andis mind üle" isa.
teisel korral olin juba küllalt vana, et ise minna. ma ei usu, et minu teise abielu kestmine või esimese purunemine kuidagi sellega seot' oleks...3

nimest. see on väga sügavalt pruudi enda asi. sai ju minu teine abielugi osalt sellele ettekäändele rajatud, et nime vaja vahetada...
ma usun, et nime vahetamine austus- ja armastusavaldus mehe suhtes. nagu kummardus või nii... või isegi pigem lapse saamine (eks heteroeludes ole palju kuuldud, et "mina sulle lapse sünnita(si)n" (vs saame koos lapse)) ... eks ta (nimevahetus siis ikka) vanast ajast naise märgistamisena on mõeldud, aga tänapäeval - kui abielusid rohkem lahutatakse kui sõlmitakse on nimevahetusel pigem sümboolne tähendus. niisama nagu abielupaberitelgi...

 
At 3:00 PM, Blogger unekott said...

eelmise kommi sõnapaari "küllalt vana" võiks tõlgendada "küllalt iseseisev" siis ehk mõte õigem.

ja veel muidugi -
PALJU ÕNNE noortele:)

 
At 11:37 PM, Blogger hiiutar said...

hm, panid mindki nimeasja üle mõtlema. Ilmselt minu mittekõigetavalisem eesnimi on märksa tugevamalt minu identiteediga seotud, kui perenimi. Peaasi, et kõla oleks enam-vähem, muidu olen pakkumistele avatud :)

 
At 11:40 PM, Blogger hiiutar said...

aga veel, minu meelest on enamus pulmakombeid väga klisheelised. on oskus pidada pulmad, mis oleksid kenad, erilised ja tähistaksid vääriliselt abiellujate armastust.

 

Postita kommentaar

<< Home