Naljakaid töökohti
TÄNA oli selline natuke sürr ringikulgemisepäev. Üle hulga aja terve päev autostopiga. Aga kuna mul on üks suur töö tegemata, siis leidsin end täna käsikirja kohal pastakaga võimlemas õige ebatavalistes kohtades...
Püssirohukeldri õu Tartus.
Kalmistu Mustlas.
Tammealune pink Kõnnumaa looduskaitsealal.
Rändluuletajate või -laulumeistrite üle ei imesta keegi.
Aga rändtoimetajatest ma nagu polegi varem kuulnud:).
Ma olin peaaegu ära unustanud, et tegelikult elab kuskil minu sisemuses suur ports Nipernaadit:). Tõele au andes tuleb tunnistada, et kui viimased paarkümmend kilti enam ühtegi autot tulevat ei tundunud, sai ka ustav Inriid autoga appi kutsutud:).
1 Comments:
Kui soodne aeg ja olu
teeb turvaliseks,
laisaks meid -
mobiilid, oma-autod, piisav rahavaru -
kaob meelest (mitte kontidest)
see ellujäämisoskus.
Nuhutada tuuli, lugeda märke.
Kuid kuklapagas kaalutuna kantud
on ikka alles.
Kas pole tore?
On hea
tunda.
Postita kommentaar
<< Home