Tohletanud tulbisibul varjab uut kevadet

Imeline on looduse ringkäik... Istutasin üleeile õhtul mõned juurikad maha. Ehk on kevadeks elus... Lillepeenrast leidsin tulbisibula - sellise rääbaka ja tohletanud ja pehmevõitu. Kes teab, oleksin teise ehk äragi visanud, nii rääbakas nägi välja. Siis aga nägin, et mugula südamiku lähedal on mikroskoopiline roheline viirg. Uue lehe algus järgmiseks kevadeks.
Linnas tähendas sügis mulle garderoobi täiendamist soojemate asjadega, külmenevat kodu ja hirmu talve ees. Siin on sügis nagu sahvririiul, käin ja korjan. (Ja ikka on aial perspektiive hulga rohkem kui saavutusi, aga noid viimaseidki on juba.)