Pööripäev

Jah, see on jälle SEE tunne.
Liblika tiivalöök teisel pool maakera oli nii ammu, et see jäi märkamata. Esimene kollane leht oli samuti üsna ammu, võib-olla kunagi juulis…
Tunne, et “Suvi on läbi!” on juba tuntud, ehkki esimesest öökülmast metsa taga sain ma teada augusti lõpus märksa põhjapoolsemas piirkonnas olles. Päevitades, kusjuures.
Niisiis, kõik märgid uuest (aasta)ajast on kohal enne, kui (aasta)aeg ise.

See on… vist… igasugustes muudes asjades samamoodi.

**

Olin täna haige. Võib-olla olen homme ka, samas on üks huvitav konverents, kuhu minna tahaks... Ei tea veel.
Mässin end kõigesse, mis mulle hästi on öeldud, nagu suurde punaseruudulisse pleedi, ja lähen jälle magama.
Näen pööripäevaunesid.