Emalt õpitud

Kuskil blogides jookseb meem – mida oled sina oma emalt õppinud. Või kuidas see sõnastus täpselt oligi.
Mina olen oma emalt päris palju üle võtnud.
KERGEMEELSUSE näiteks. Vastandina raskemeelsusele ehk depressiivsusele. Ja VABAMEELSUSE. Vastandina siis vangimeelsusele.
Need vastandused on ka ema öeldud. Talle meeldib sõnadega mängida ja neisse niimoodi rohkem mõtet sisse panna.
Teemat edasi arendades – kindlasti on emalt pärit minu armastus PÄEVAVARGUSTE vastu. Nii võiks nimetada üht meie mängu, kus tähtis püha peetakse ära päevajagu varem. Siis, kui enamik inimesi tegeleb palehigis selle ettevalmistamisega. Siis saab õigel päeval rahulikult midagi muud teha – ja ongi päevake sujuvalt varastatud.
Nii näiteks pidasime me eile emadepäeva pikniku ära. Ja täna on suurepärane kodune tööpäev. Nii et – ettevaatust, päevavargad tegutsevad.

Veel emalt õpitut… Väike, kuid kindel rõõm on olulisem kui nii suur ja tõsine eesmärk, mida õigupoolest nagu sõnadessegi ei oska panna.
Rõõm elust on kõigi pärisosa, nii suurte kui ka väikeste.

… Tunded on tähtsad. Nii enda kui ka teiste omad.
Tunded on enamasti tähtsamad kui tavad ja kombed ja tõekspidamised ja hea toon.

… Intuitsiooni peab järgima. Eriti kui olud seda soosivat tunduvad.
Sisemine ja välimine jõgi voolavad kooskõlas. (See pole ema lause, aga mõte on küll temalt.)

… Alati saab natuke rohkem pingutada.

… Enne teistelt millegi ootamist tuleks midagi omalt poolt pakkuda. Ja – alati saab endast natuke rohkem anda.

… Kui on hea olla, siis ongi hea.

Head emadepäeva, ema!!!!!