Lee arvutikodu

Segasumma. Koos armsate inimeste ja loomadega

pühapäev, aprill 27, 2008

Isiklikke avastusi Stepiloomale

Küsisid - saad vastuse.
Niisiis - sõnad, mis on kaua olnud sõnad, kuni ma nende tähendust TUNDMA hakkasin. Siis oli heureka!

Aeg – ma olen “ajapede”. Aeg lummab mind nagu laboratoorium keemikut või ilukeskus beibet. Ma tahan teda tunda, salvestada, koguda, kantida, kinkida, põimida, vahetada… Minevik ja tulevik on nagu joodikule pudelid – antagu ainult!

Antiik – muidugi ma teadsin sellest. Lapsest saati. Zeus ja Athena olid samasugused muinasjututegelased nagu Hansuke ja Greteke. Kuni nädal Kreekas mu emotsionaalselt läbi uhas – see kõik on kordades enam PÄRIS, kui ma kunagi mõelda olen osanud.

Astroloogia – teate kõiki neid päikesemärke ja tähtkujusid ja “kuidas jäär-kaaludega-sobib?” jutte. Ma arvasin, et see on seltskonnamäng. Kuni ma aru sain, et tegelikult on astroloogia sümbioos matemaatikast ja psühholoogiast. Ja et sel on tõepoolest tuhandeid aastaid mõte sees olnud.

Maalid – KUI PALJU saab panna tundevarjundeid piiratud suurusega lõundile, käeulatuses vaid pintselt ja paletitäis värve… Ikka väga palju… Vahel on kunstinäitusel tunne, et jalad ei kanna enam – emotsioone on liiga palju. Tahaks imbuda maali sisse ja tunda sekund-sekundilt kunstniku mõtteid.

Mäng - sarnaselt Vahingule kütkestab mind Spiel. Inimestega, süsteemidega, millega iganes. Saada naeratama tusane ettekandja, veenda ümber keegi, kes usub end olevat teinud lõpliku otsuse, saada inimesed ohverdama väärtuslikuimat, mis neil on – aega ja hingejõudu… Luua midagi kellegi teise käte või sõnadega. (Ja üldse ei pane pahaks, kui minuga mängitakse!)

Renessanss – kaugeltki mitte ainult see, mis ajalooõpikus kirjas. Iga taassünd, iga unustatu uuesti avastamine on renessanss.

Seks – kes sellest ei räägiks. Päevalehesabast pornokani, turuplatsilt parlamendini. Ma rääkisin sellest ka ja räägin senimaani – peites endasse teadmise, et TEGELIKULT on seks sõnadeülene müsteerium.

Tasakaal – seda on nii harva tunda. Mõnikord olen tabanud end ostukeskuses kärusid ühele joonele lükkamas, et maailmas rohkem harmooniat oleks…

Teadmine – on vapustav, natuke hirmutav ja imeliselt ilus, kui palju teadmisi maailmas olemas on! Ma mäletan erinevaid sähvatusi: astronoomia, füüsika, rakuõpetus…
Viimane heureka!-kogemus puudutab personalijuhtimist.

Usk – sarnaselt seksiga ei ole usku võimalik sõnadesse panna. Selle ala parimad, keda ma lugenud olen, – Henry Nouwen näiteks –, räägivad inimlikkusest, mitte jumalikkusest.

Aitab ka või? Jätan nimelised pallid veeretamata. Kes tahab, see kirjutab.

2 Comments:

At 10:32 PM, Blogger Rattus said...

Tänan.
See on huvitav.
Ja need on vist need teemad, kus keegi teisitimõtleja enam eriti iseoma tunnetatut väänata ei suuda, kui ta just uut tunnetust kihina kogemuseks ei suuda tekitada.

 
At 4:34 AM, Anonymous Anonüümne said...

Loe kogu blogi, paris hea

 

Postita kommentaar

<< Home