Pedagoogiline süllogism
Inspireeritud oma lapse lasteaia-kohanemisest ja Karikate Emanda blogisabast.
Väide A.
Väikelast tuleks muudkui aga sotsialiseerida - et tal oleks palju sõpru. Tahtku ta seda parajasti või mitte. Ja et kui ta on rohkem vanemate ligi, siis on kasvatuses miski viga ja tuleb rohkem sotsialiseerida
Väide B.
Kümme aastat hiljem, kui sõprade seltskond ilmselgelt vanemate omast tähtsamaks on saanud, on justkui jälle midagi valesti: tahtku laps või mitte, aga kodus tuleb olla ja vanematega suhelda.
Huvitav, kui ma keeraks need kenad mustvalged printsiibid pahupidi: laseks lapsel olla praegu rohkem meiega ja teismeeas rohkem sõpradega...
Minuga tehti nii. Väiksena oli palju koduseinte ja vanaema turvalisust ja teismelisena sain N Liidu kaardi ja viite, kus suunas transpordisõlmed asuvad:).
6 Comments:
Oh, kui hää!
Jah, õigus Sul on. Aga meie laps ise kippus kangesti lasteaeda ja ei taha sealt koju tullagi. Ju siis oli temal õige aeg sotsialiseeruda :)
Laps ise tunnetab ju väga hästi, mis talle mingil perioodil sobib. Saaks vanemad ka sellest aru...
jeah, siinse jutu järgi nagu keskteed ei olegi? ainult "vägisi sotsialiseerimine" või "emme tiiva alla peitmine"?
Irw, no kui ma päälkirja mingiasja-süllogism panen, siis ei ole mingeid keskteid ega viisakaid lahendusi.
jah-ha, muidugi...
et eeldusteks on:
-paljud lapsevanemad sunnivad omi lapsi tegema asju mida nad ei taha teha
-osad lapsevanemad on targad ja hoiavad omad tibud oma tiiva all
et järeldaks nüüd: kellel on õigus... (valikuvariandid on 'paljud' ja 'osad'):D:D
nii hea kõrvutus:)
Postita kommentaar
<< Home