"Sügisballi" järel

Käidud ja nähtud. Arvamused on vastakad - minu meelest on tegemist lausa suurepärase filmiga, šedöövriga - peegliga, mis on tõstetud inimeste ette, et anda neile võimalus enesele pika sügava pilguga otsa vaatada. Katsi meelest on tegu arusaamatu jamaga.
Võib-olla ei ole Kats olnud kunagi nii sügavuti üksi. Või ei mäleta seda.

Ma vaatasin seda filmi ja meenutasin kõiki noid öiseid ja varahommikusi kõrtse, kus ma olen olnud üksi, ehkki inimestest ümbritsetud ja julgedes mõnda neist ka endaga kokkukuuluvaks pidada - vähemalt mingi perioodi raamides.
Meenutasin nägusid enda ümbert neis kõrtsides. Inimesi, kes olid väljas samal põhjusel nagu mina: peitmas oma üksildust seltskondlikkuse maski taha.
Ma arvan siiamaani, et seltskondlikkuse maski taga ollakse kõige enam üksi. Kõige valusamalt üksi.

Ma meenutasin kõiki neid "õrna hinge ja nõrga maksaga mehi", kellega ma olen neissamustes kõrtsides joonud ja rääkinud. Kuulanud nende valu ja lootusi ja avanud enda omi.
Miks ma räägin meestest? Sest naised mu suhtlusringis on olnud kainemad ja mõistlikumad.

Kohati ei olnud ma päris kindel, kas mälupildid üksildusest keset seltskonda on ikka kindlalt kõik minu omad. Või kuulub mõni neist Undile või Vahingule või Kallasele.
Midagi on loetud. Midagi on kogetud. Midagi on kogetud sellepärast, et enne on loetud. Midagi on enne kogetud ja siis lugedes mällu jäänud.
"Mu üksindus on sama suur/ kui siis, kui maailm loodi..." - see oli vist Ristikivi.

*
Ma tahtsin üksildusest veel kirjutada. Liiatigi - ma olen üksinda kodus. Kats ja Kristofer läksid Unekoti emale külla ja jäävad paariks päevaks ja see on minu igatsemise ja üksilduse ja "kana ja televiisori" aeg.
... aga siis tuli üks telefonikõne, mis hajutas mõtted üksildusest suureks värviliseks pärlikeeks. Ei, isegi mitte kee ei ole õige võrdlus, pigem nagu värvilistest pärlitest linik.

Kas te märkate, ma opereerin mõistetega üksi ja üksinda ja üksindus ja üksildus kuidagi imelikult? Kohmakalt ja kaugelt, retrospektiivis ja alatikestvas natukeses hirmus, aga ikkagi distantsilt?

"Sügisball" aga, tõepoolest, on üks vaatamist väärt film.