***

... Ma panen selle siia kirja. Ja loodan, et siia see jääb.
Imbub mööda blogosfääri, paneb lugejad õlgu kehitama ja hajub mu juurest.

Ma olen väsinud.
Mul on arvutimaitse suus ja tugitoolimaitse... Teadagi kus.

*
See on kummaline asi. Mul pole hetkel ühtegi tähtaega, millega oleks väga reaalne oht üle minna. Jah, suht kiire on mitme asjaga, aga ei midagi tõsiselt hullu.
Ma tean, et ma võin praegu oma siidriklaasiga voodisse minna ja vaadata, mis mu raamatukogukotis õigupoolest on. Ma tean, et seal on mitu head raamatut.

Ma tean, et ma olen iseenda, oma pere ja armsa jumala oma, aga ometi on mu sees mingi vedru, mis on kohutavalt pingul.
Ehkki ma TEAN, et kõik on hästi, aga ma ei TUNNE nii.
Kui midagi halba on õhus, siis ma tahan, et ta sealt ära läheks.

*
Muide, raamatusoovitus kõigile, kellele hinge puudutav lühivorm meeldib - viimane LR, Manfred Kyber "Pooles mastis".

Olge armsad - ma püüan kah olla.