Sügis on täiesti käes!

Kotkapoja sünnipäev peetud, Kristofer tänab koos meiega kõiki külalisi. Kodu on nagu kunstistuudio, last õnnestus joonistamise juurest kõrvale meelitada ainult lubadusega "Metsa!"
Selle peale reageerivad nii Kristofer kui ka Lessa ilmselt uneski.

Mets - karstialal käisime - oli ilus, värviküllane ja läbimärg. Tulin koju, panin soojad kuivad riided selga...

... ja leidsin end veidi hiljem (sametises püksseelikus ja soojas flanellpluusis) kaevust, põhjamudast telliskive õngitsemas. Prrr....! See kaevus käimine muutub ühel hetkel rutiiniks:).

Soe hakkas alles ahju ja pliiti küttes. Kaks kohutavalt õnnelikku tegevust. Ehkki enne alustamist on vahest tunne, et "kes see viitsib...".

Küünalde põletamise ja tubaste mängude aeg on jälle käes.

(See ei ole vangla, see on klooster.)