Päev hilinenult

Eile oli Kersti sünnipäev...
Lahkunule ei saa enam midagi soovida.
Tagasi kutsudagi ei saa - kes teab, kas ta tahaks?
Kui ta elus oleks, oleks ma valinud talle kõige magusama veini. Ja tema oleks katsetanud mõne uue koogi ostmisega - et kas on maitse ka nii hea nagu pealt paistab. Ja emb-kumb oleks ühe suitsukana võtnud.
Mulle meeldis talle kinki valida- mõni lõhn või mõni raamat. Ja nüüd on need raamatud siin minu juures ja viimasest lõhnast jõudis ta vaevu poole ära kasutada. Otsisin seda kunagi, aga ju olen liiga korralikult ära pannud.

**

Nüüd läks mõttelõng sassi- ühe (vist) väga suurepärase teate peale.
Kerstil oleks selle üle küll ainult hea meel olnud.

**

Ja mina meenutan teda mõni teine kord edasi.
Kevadel võtan ja püüan hoolikalt kokku pakitud Kersti-maailma jälle lahti pakkida. Ma ei ole kuigi asjadekeskne inimene, aga lahkunud lähedaste asjad on jube tähtsad. Katsile ka...
Ja nii on elu täis häid mälestusi...
Ja südamel soojem.