"Valkyyride jooming"

13. ja reede on tavaliselt üks tore päev. Eilne eriti ei olnud. Või - kuidas võtta. Tööasjad sujusid küll kenasti, loodetavasti ei tule mingit hullu tagasilööki esmaspäeval.
Aga eraeluliselt ei jäänud ma selle päevaga kuigivõrd rahule. Või... olin lootnud enamat. Nii ta läheb, kui oma rahulolu siduda kellegi teise otsuste ja tegudega. Patenteeritud võimalus pettumusi kogeda:(.
Ja mis siis juhtus? Hea sõber vaatab valet naist? Lävib vale seltskonnaga? Pühendab mulle liiga vähe tähelepanu? Sellest häiritud olemine peaks küll kassid naerma ajama ja mõnele hingetohtrile tööd pakkuma:).
Tegelikult on asi mõnevõrra tõsisem, aga selle lahtikirjutamine hõlmaks esiteks olukordi, mõtteid ja seoseid, mis ei ole minu omad ja teiseks sunniks mind vaatama enda sisse liiga sügavalt. Sellega on aega. Mitte siin. Mitte täna.
Samast sõbrast veel ehk niipalju, et avastasin täna hommikul, et kuigi ta on minust sadakond kilomeetrit eemal, on ta üsna hästi TAJUTAV. Jätsin endale paar kerkinud kujutluspilti meelde, kunagi hea küsida, et kas oli selline koht, sellised värvid, sellised mõtted temal... Olen seda vahel varemgi kogenud, kui olen kellestki eemal, kes mulle korda läheb. Kui veidi keskendun, siis NÄEN seda inimest. Kuidagi sisemiselt n-ö "endasse vaadates". Mida kontrollida olen saanud, see on täkkesse läinud. Suht mugav selles suhtes, et vähendab vajadust telefoni järele ja ei pane mind kanaemana pärima, et "mis ja kuidas" - võimalik, et teisele ebasobival ajal ka veel - veidi hirmutav ses suhtes, et "päris normaalne ei ole ju".
Miks on lookese pealkiri "Valkyyride jooming"? Nimelt tähistasime eile oma pisikese kollektiiviga MIDAGI. Ma ei teagi täpselt, mida - kuupäeva ja nädalapäeva kena kõla, ühe suure töö (vist) lõpusirgele jõudmist, mina lisaks oma ultrapaha tuju... Igatahes kuulsin pärast üht telefonikõne lõpetamist ideed, et "täna hakkame jooma". Ja siis veel, et "jooks šampust likööriga". Mitte et ma joomise vastu oleks, aga see kihiseva magusa idee tekitas küll tunde, et "tea, kas peaks endale ühe veini varuma":) Valkyyrlik tunne oli ikka sellesama sõbra pärast, et kuhu ma ta õieti saatsin ja mis nüüd õigupoolest saama hakkab.
Nojah, seesamune "jooming" oli kaks klaasi näkku, mille peale noorusaegadest tuntud kõvad joomanaised kõik üsna uniseks jäid. Vaatamata sellele, kokteilid õige lahjukesed said tehtud. Ilmselgelt ei mänginud siin küll rolli alkohol vaid hoopis liigvarased hommikused tõusmised. Sellepärast siis jutumärgid pealkirjas.
Tänane päev on tüki mõnusam olnud. Esiteks meeldib mulle süüa teha alati seda rohkem, mida enam on sööjaid, mistõttu Unekoti siinviibimine mulle tublisti rõõmu valmistas. Selle peale mõeldes võiks küll olla võimalus näiteks mõnele lastekodulapsele hoolduspere olla. Laua äärde mahuks lisalapsuke puhta kenasti ära. (Ei viitsi praegu isegi toriseda, et meile ju ei lubata. Sildam juba kutsus Oti saatesse, et tulge ja rääkige endast. No mis ma ikka räägin: lähen ja seletan, et näe, rahvastikuminister nii ilusti veenab oma kodulehel lastele kodu pakkuma...)
Teiseks ON ÕHUS JUBA KEVADET. Ei loe, et vähemalt kolm inimest on mulle öelnud, et ei ole. ON KÜLL. Kats ütles ka, et on, järelikult on:)))))). Kasetüved on ROOSAD juba. Millal nad enne talvel roosad on olnud?
Kristoferiga metsas käies nägime linnupesa ja lepavõsa. Sõnad kõlasid nii ilusti kokku, et Kristofer ütles need peaaegu puhtalt järele. Olin jälle loksutatud ja liigutatud sellest, kui TUBLI ja VAPPER ta on. Kodus ei paistagi see nii palju välja, ikka on rohkem nii, et kõnnin sabas ja loen pahandusi kokku, aga metsas, kus tuli pidevalt millestki üle ronida või millegi alt läbi pugeda, jäin vahepeal lihtsalt selleks seisma, et teda imetleda. Kaheaastane ju ei peaks veel ise selle peale tulema, et roigast matkakepina kasutada? Ja see otsusekindlus - millisest takistusest üle, millisest alt...
Kui ta niimoodi edasi areneb, tuleb meil esimene ulukivaatlemise öö (no tunnid, ööveerandik ehk) võib-olla juba sel kevadel. Loomade ja looduse vastu näib huvi päris suur olevat. Mulle vähemalt meeldib mõelda, et suudan sportliku huvi (üha pikemad ja raskemad teekonnad) hoida tasakaalus tunnetusliku huviga. Näiteks õpetasin teda täna puule pai tegema (kasele, ikka kasele!) ja ta tuli ise selle peale, et pai ajaks kinnas ära võtta.

Tõin vana metsõunapuu küljest mõned oksaotsad vaasi. Näis, kas lähevad pungad lahti... Kui lähevad, saab kõigile öelda, et kevad käes. Vaielgu siis!