Eelneval teemal veelkord

Üks luuletus Felice Schragenheimilt, aastast 1939, raamatust "Aimee ja Jaaguar", Valgusekandja ja siinkirjutaja tõlgituna.

Komplitseeritud siseelu

On sõnal "Keelatud" suur algustäht,
et igaühel meist see oleks näht.
On pingid kollased ja hirm on homse ees.
Said keelumärgi kino, ujumine, tants
ja võrdsed õigused ja ehted-elegants,
vaid murel tohib olla koht me mõtetes.

Seepärast lahkuda siit pole paha -
jääb sihtpunkt ette, valu seljataha.
Mind võõrana viib võõrsile mu rada.
Kuid ometi on minnes silmad vees,
sest s i i n n e elurütm on igas sammus sees.
Ja kodu ma ei suuda unustada.