8.15 – kiidetud olgu…

Ma ei saa mitte millelegi pihta, paks udu katab mõtlemise ja tundmise…
Ei, ei ole pohmellis, ei ole narkouimas, ei ole pidu pannud. Haige ka ei ole.
Üritan lapse režiimis püsida.

Meie lapsel on uus lasteaed. Oma külas. Sõimeaeg ja suure kütusekulu aeg (lastesõim oli kodust 14 km) on möödas. Käime “suurte laste lasteaias” nagu ma Kristoferile ütlesin. Ta on selle üle uhke ja see tundub olevat päris tore lasteaed. No nagu maal ikka – rohelist muru ja õunapuu ja vähe lapsi ja… No ei kaeba, ühesõnaga.
Ainult et millegipärast – minu suhtumine: millegi äraneetu, kolm korda äraneetu pärast – on lasteaia kodukorras rida, et lapsed peavad 8.15 kohal olema.
Rääkisin eile sellest kasvatajaga. Et miks? Et miks ma tal kodus kõhtu täis ei või sööta ja siis poole kümneks tulla – õppetöö alguse ajaks?
Ja sain vastuseks, et kodus süüa võib anda (aitäh, jah), aga 8.15 tulek on vajalik sellepärast, et 8.30 võtavad lapsed ringi ja tänavad Maad ja Päikest. Ja et see aitab lastekollektiivil ühte kasvada.
Mnjah. Maa ja Päikese vastu pole mul midagi. Ja kasvavale noorele mehele ei tee režiim ja kollektiivsus kah kurja.
… Aga mina?
7.00 …., ….., ….., …., ärka üles…” Katsi hääl kostab nagu läbi udu. Unenägu jääb poolelt regivärsilt pooleli. Kohvi lõhn. Kohvi maitse. Mingi vestlus…
7.45 Tasa-tasa koputan sõrmeotsaga Kristoferi otsaette, nii ärkab hing kõige kiiremini. Oli üks südamlik Tšehhi raamat “Vanaema”, seal öeldi nii. Ja see toimib ka, kusjuures.
7.48 Duši all. “Külma ei tohi…”, “Tulist ei tohi…” Poiss saab värskeks. Minu silmad jäävad pesemata.
7.55 Riided on mõlemal seljas. Kuidas, ei mäleta. Aga kus sandaalid on…?
7.58 Unemänguasi lõunauneks kaasa. Koer. Ei-ei, mitte Lessa, võtame ikka pehme koera. Lessa on pehme, arvab Kristofer. Aga vaata, kui kena see on…
8.01 Astume välja. Kaasas kaisukoer ja kaisumadu. Päike. Vihm. Vikerkaar. Korraks tundub mulle, et hommiku märkamisel on oma võlud. Aga ainult korraks.
8.16 Kasvataja näitas Kristoferile lehvitamise akent. (Ausalt, nad on päris armsad vist…)

9.43 Ma pole ikka veel hommikule ja maailmale pihta saanud…

Kiidetud olgu Maa. Kiidetud olgu Päike. Pater noster, qui es in caelis, sanctificetur nomen tuum. … ja Muhamed on tema prohvet. Oo, üllas Taara, kauneim jumalannade hulgas…