Lee arvutikodu

Segasumma. Koos armsate inimeste ja loomadega

neljapäev, august 16, 2007

Tule ikka mu rõõmude juurde...

Esmalt tänusõnad Tiiule, kes algatas niisuguse imevahva teema - 8 õnnefaktorit. Siin siis minu omad.

1. Jumalik rulett ehk õnnelikud juhused.
See on mu suurim armastus. Tänu jumalikule ruletile on mul PERE ja KODU, TÖÖ ja SÕBRAD. Kõik sellised märksõnad, mis vääriksid peatükkide kaupa kirjutamist sellest, MIKS MA NEID NII VÄGA armastan.
Tänu jumalikule ruletile olen ma mina ise – mõtlemisvõime ja tervis ja kõik muu isiklik sõltub minu meelest juhustest rohkem kui millestki muust.

2. Loodus.
Olgu selleks mäed või vesi, lilleaas või õievahus magnoolia, ääretu ürgmaastik või kivide vahelt vabadusse kasvav roheline varrejupp – kui silm näeb, siis hing laulab.

3. Inimeste loodu.
Jaa, mulle meeldib inimeste loodu tihtipeale rohkem kui inimesed ise. See ei ole eriti viisakas, aga ma rõhutan, et kui see peaks olema probleem, siis see on minu, mitte teiste probleem.
Ma võin inimeste loodut lõpmatuseni enesesse ahmida, selle hõõguses konte soojendada ja mõtteid koguda. Olgu see kirjandus või muusika või filosoofia või kunst või arhitektuur või näitlemine või interpretatsioon – kui see minuga haakub, hinges resoneerub, siis olen ma õnnelik. Vabatõlge Kantist: “Tähistaevas mu pea kohal ja moraalikoodeks minu sees täidavad mu kustumatu rõõmuga.”

4. Inimesed ise.
Siin on lood palju kahetisemad. Ma armastan LÄHEDASI inimesi. Aga kes parajasti lähedal on, see sõltub jälle juhustest.
Näiteks võib pika rongireisi ajal saada tõeliselt lähedaseks talunaine kuskilt Siberi põlislaane tagant. Enne pole näinud, enam kunagi ei näe – aga nädal aega on ta lähim inimene.

5. Adrenaliin.
Ma armastan väljakutseid. Miski minus hakkab tukslema ja värisema, kõik meeled tõmbuvad pingule, risk annab tohutult jõudu, nii vaimset kui ka füüsilist.
Väljakutse võib olla füüsiline. Kas ujun üle? Kas kõnnin läbi? Kas ronin üles? (Või siis alla?)
Või vaimne. Kas veenan kedagi milleski? Kas räägin fataalse otsuse teinud inimese ümber? Kas saan teadmislünkadele vaatamata viie? Kas lahendan olukorra, kuigi mul pole selle lahendamiseks vajalikke osiseid? Kas teen peedist pesumasinale trumli?

5. Teel olek.
Seda ma lausa jumaldan. Teel tulevad kõige paremad mõtted, sõlmuvad seosed ja sünnivad otsused. Kui ma tea, mida ma tegema pean, lähen ma teele. Kõndides, autostopiga, autoga, rongiga, lennukiga… Vahet pole.

6. Rahu ja meditatsioon.
Vaikus, enesesse vaatamine, lihtsalt olemine… Ma arvan, et siia pole rohkem sõnu vaja.

7. Üllatused.
Sentimentaalsele hingele vaatamata olen ma üsna skeptiline. Ja kui keegi (miski) osutus paremaks, kui ma kahtlustasin, olen ma üllatunud. Ja selle üle lõpmata õnnelik.

8. See tunne, et “Ma tegin selle ära!”
Erineb väljakutsetundest tugevalt. See on lõpetatud tunne. Üle pühitud tahvel. Kausta pühitud dokumendid. Saabastest välja võetud jalad. Seljast heidetud kott… Ilmunud… Müüdud… Korras!
Omalt poolt veeretaksin pallikese Unekotile, Jutale, Stepiloomale, Ieskale, Valgusekandjale… Ja kõigile teistele, kes tahaksid kulutada veidi aega sellele, et kirja panna, mis nad rõõmsaks muudab. Sest rõõmu jagamine on veel üks lapselikult õnnelikuks tegev toiming.