Miks mulle mu töö niiväga meeldib?

Sest see on nii ilus.
Nii hell, nii sõbralik, nii luksuslik ja nii armas.

... Oli üks kevadtalve päikselisi pühapäevi. Käisime Katsi ja Kristoferi ja Lessaga metsas kevade tuleku märke otsimas.
Tulime tagasi, sõime. Kristofer läks lõunauinakule, mina vaatasin posti läbi.
Suur pruun ümbrik, mullikilest mõnusalt pehme. Sees päevinäinud narmendav kaust. Selle vahel trobikond luuletusi. Ja mõned pildivisandid.
Istusin köögis oma pika laua taga, jõin piimaga kohvi. Päikeselaik valgus aknast sisse ja talvekülmad tundusid mööda saama hakkavat.
Lugesin luuletusi. Mõtlesin, et osa sellest päikeselaigust tuleb neist. Ja et kui need välja anda, siis jagub päikeselaigutunnet rohkematele inimestele...

Üleeile tulid need trükist. Eile tulid minu juurde need roosid.

No kes siis sellist tööd ei armastaks:).

(Ülal oleva foto tegi Unekott.)