Kinni püütud õnn

Enamasti olen ma rahul. Vahel olen ma hästi õnnelik. Enamasti libisevad need hetked vaikselt nööda, eile õnnestus üks selline ära tabada. Kinni püüda. Fikseerida. Et siin ja praegu olen ma õnnelik.
Millest õnn koosnes? Katsist mu kõrval, tassist tulise kohviga käes, uuest Dagö plaadist ja Papa ja Kristoferi lugemis(sic!)harjutustest auto tagaistmel. Teest, mis rataste alla kadus. Tööst, mis pooleli. Ja kõik need asjad tekitasid kokku selle tunde, et siin ja praegu õnnelik.
Nii et peret, sõpru, muusikat, kohvi ja huvitavaid ilmumata raamatuid - ja rohkem nagu polegi õnneks vaja.