üht ja teist

Hea sõbratar märkis täna, oli tööl nii unine, et mitte midagi ei suutnud teha - ja tegi blogi. www.unekott.blogspot.com:).
Nojah, andsin vastu enda aadressi ka - et ega igapäevasest mitmel tasandil suhtlusest muidu jagu, tuleb vastastikku blogides ka külas käia. Teismeiga tuli meelde - sai päevikut peetud ja siis sai mõni sõbrants minu päevikut lugeda ja mina vastutasuks jälle tema oma. Vahel isegi kirjutasime teineteise päevikutesse. Loodus- ja tundekirjeldusi ja häid soove päevikuomanikule.
Njah, aga Unekott sai tublisti naerda, kui kuulis, et ma tegin blogi inimliku jutu igatsusena - et kena inimlik suhtlemine jah, ikka üksinda oma arvuti taga:).
Nii mõeldes ajab ennast kah naerma.

HOMME on juba kolmekuningapäev ja kuusk tuleb ära põletada... Üldse ei raatsi, nii kena teine kööginurgas, et võiks veel mõnda aega seista. Ilmselt on mul homme "nii palju tööd, et lihtsalt ei jõua".
KUUSE TOOMINE oli lahe. Jõululaupäeval metsavahiga raba veerde kuuske valima, koer ja laps hangedes teineteist ümber ja taga ajamas. Tükk valimist: et ikka oleks see parajalt pikk ja kõige-kõige ühtlasema kuuse kujuga. Ja muidu kena. Kõikide kuuskede kõik oksad olid paksu lume all ja oh! seda lükkamise ja saputamise rõõmu.
Ehtimine oli ka mõnus... Kahes kastis ehted - ühed minu, teised Katsi lapsepõlvest pärit. Osad isegi minu ema ja osad tema ema lapsepõlvest. Ühel hetkel avastasime, et kumbki meist võtab just "omi", et neile kuuse otsas "see parim" koht leida. Näib, et see laps on meis mõlemas veel alles, kes kõige ilusamale jõulumunale pesa otsib. Ja siis järgmisele kõige ilusamale... Ja siis järgmisele...
Ja küll oli lõpuks ilus kui valmis sai.
Segasin meile punasest vermutist ja apelsinimahlast troopilise lõhnaga kokteilid ja siis olime me lihtsalt oma jõulude üle tasakesi hirmus õnnelikud.
Mul vist polegi nii ilusaid jõule varem olnud. Või tundub see praegu nii.