Kiri kaosest

Tere, hea lugeja!

Kuuldused minu surmast või väljarändamisest on tugevasti liialdatud:). Tegelikult olen ma siin metsa taga absoluutselt olemas ja läbinisti maiste asjadega ametis.
Uudiseid jagub.

Alustan heast või halvast?
Vastu mu tavapärast harjumust hakkan heast pihta. Lemmiklapsuke saab pühapäeval viieseks ja see tähendab, et külalised on oodatud!!!! Kella neljast. Traditsiooniliselt alkovaba päev.
*
Nüüd karmima osa juurde. Kes tuleb, varugu pikka meelt ja säästku meid kaastundekarjatustest ja küsimustest: "Kuidas te nüüd niimoodi...?"
Nimelt on
a) majal katus maas ja selle asemel midagi telgiriide sarnast. Laperdab tuulega.
b) mainitud katus maja ymber hunnikutes.
c) pööninguosa alles, kuid täiesti lage. (Selles mõttes, et seinu ja lagesid pühapäevaks enam ei ole.)
d) suurem osa sellest, mis pööningul oli, all kuhjades.

Ehh, ja siis ärge veel küsige, kus mu lillepeenrad on ja miks mõni aken katki on.

*
Ei, meid ei tabanud looduskatastroof. Me lihtsalt otsustasime kena sügise puhul katust vahetada.
Kaastundeks, vist, pole tõega põhjust. Ma liigun keset seda kirjeldamatut entroopiat ja... see meeldib mulle.
Kui jõudu jagub, annan siin vahepeal jälle aru, mis toimub.

Kallistan teid kõiki,
teie Lee