Lee arvutikodu

Segasumma. Koos armsate inimeste ja loomadega

esmaspäev, veebruar 19, 2007

Kehaturg

Käisin täna linnas ja mul oli ebatavalisel ja meeldival moel tund aega täiesti ülearust aega. Kunstihoone on üks esimesi mõtteid, mis sellisel puhul pähe tuleb.

Oli prostitutsiooniteemaline näitus Kehaturg.
Midagi üllatavat see ei pakkunud, ometi on mul hea meel, et see näitus üleval on ja ma soovitaks seda kõigile, kellele meeldib kehamüümise teemadel vaielda.
Või ka endistele või tegutsevatele prostituutidele.

Mõned uitmõtted.
Kunstnike selleteemalised taiesed (Mare Mikofi "Litsilõks" näiteks) tundusid kontekstist välja rebitud. Ja stripibaari fotode kunstina näitamine on minu meelest lati alt sirge seljaga läbi kõndimine.
Legaliseerimisteemaline väitlus ehk poolt- ja vastuargumendid väikese videosaali seinal olid head. Isegi väga head.
Video naisest sigade ees oli õõvastav ja vastik. Ja kuna selle videoga samas ruumis oli üks üsna süvenemist nõudev lugemine (prostituudi tütre pihtimus), jooksis see õõvastav video mul korda kaheksa silme eest läbi - ja valgus selle pihtimuse lugemiseks oli selline, et pool pilku jäi paratamatult videole ja ehkki ma tunnistan selle kunstilist, kirjanduslikku ja ajaloolist ollapüüdmist, oli see ikkagi vastik.
Seesama prostituudi tütre lugu... See pani mind kõige rohkem mõtlema. "Kui su ema on vägistatud, on vägistatud ka sind..." on kahtlemata mõjus. Aga ma ei usu, et seda peaks üks ühele igaühe kohta sobivaks pidama.
Lood sellest, et prostituudi lapsel on raske sellepärast, et ema on prostituut... Kui see ema on muidu kena inimene ja mitteprostituutidest vanemad oma lapsele sõbra ema (või ka isa) tööd ette ei heidaks, ei tohiks eriti midagi lahti olla...
Kes tahab, leiab alati midagi, mida oma vanematele ette heita. Kes tahab, leiab sellele alati mõne põhjenduse.
Jah, mõttetu vägivald lapse vastu on andestamatu. Aga ema või isa töö võiks ema või isa valida olla.

Minu meelest on kõik kinni isiksustes. Ma ei ole küll kunagi prostituut olnud, aga ma olen kindel, et oleksin ma seda proovinud, oleksin ma sellest kindlasti midagi huvitavat leidnud. (Inimesed on ju nii põnevad... Vaevalt, et nad seksklientidena palju vähem huvitavad on kui autostopi autojuhtidena, kaaslastena õllekast, intervjueeritavatena, autoritena...)

Ma tunnen mõnd naist ja mõnd meest, kes on seda tööd teinud. Mõni neist on säranud nii enne kui siis kui pärast - ja rõõmustanud kõiki enda ümber oma olemasolu säraga. Mõni on tallanud ühest ämbrist teise, ühest rumalusest teise ja tüüdanud kõiki oma ümber. Mõni on kenasti keskpärane, tehku mis tööd tahes.
Eluetapid ja tööd vahetuvad, isiksus jääb. Ja isiksuse võti - minu arvates - ei peitu suguelundites.
Ehk siis, tundes üht prostituuti, kes on kas õnnetu või blaseerunud või mõlemat, ei saa teha järeldust, et kõik prostituudid on õnnetud või blaseerunud. Või mõlemat.

Kas keegi vaielda tahab?

11 Comments:

At 1:04 PM, Anonymous Anonüümne said...

Minu arust on inimese keha tema oma ja täiskasvanud isikud võivad sellega põhimõttelislt teha, mida heaks arvavad (eeldusel, et see on vabatahtlik ja kolmandatele osapooltele liiga ei tehta). Seega ei ole prostitutsiooni kui nähtuse vastu otseselt midagi. Ega politseil ka ei ole - on selle mündi teise poole vastu, mille moodustab prostitutsiooni kui illegaalse äri juurde kuuluvad kuritegelikud ühendused jms. Aga et 1 pilt pidi 1000 sõna väärt olema siis - siin on mõnes mõttes päris unikaalsed fotod samal teemal: http://juta.pri.ee/blog/index.php?entry=entry070217-081543
Ma ei saa rohkem kommenteerida, aga kes teab, saab aru :)

 
At 9:24 AM, Blogger AlexRobin said...

Kui lubada prostitutsioon põhimõttel, et inimene ise teab, mis ta vaesuses ja näljas maha müüb, siis võime õige pea jõuda tõdemuseni, et ennast võib ka varuosadeks maha müüa kui viimane häda käes.

ieska tahab vaielda :)

Näitusele peaks ka minema .

 
At 3:17 AM, Anonymous Anonüümne said...

No vaidleme, vaidleme :) Ma juba ootasin et keegi prostitutsiooni ja elundite müügi vahele võrdusmärgi tõmbaks. Mõnel juhul ehk põhjendatultki, aga minu arust räägib Lee sellest, et ka prostituut võib oma tööd täitsa hea meelega teha. Ma usun, et tal on õigus, mingile osale inimestest see sobib ja kui keegi kedagi millekski ei sunni, ei näe ma probleemi. Meil pole siin siiski nälgiv 3. maailma riik, kus see, et üks pereliige oma neeru maha müüb, kogu suguvõsa näljasurmast päästab. Meil on tegu ikkagi väärtushinnangutes (või nende puudumises). Keskmine Eesti prost on riigikeele oskuseta ning hariduseta vene tibi, millegi muuga ta üle miinimumpalga ei teeniks. Ja kui tema väärtushinnangud on sellised, et uue kasuka nimel tasub seda teha... noh nojah. See on tema probleem ju lõppude lõpuks. Asja teine külg on see, et ühtegi teenust ei oleks, kui poleks tarbijaid. Mulle jääb tunduvalt arusaamatumaks see, kuidas täies jõus normaalse väljanägemisega mehele ei ole alandav seksi eest maksta - aga see on jälle tema ja tema väärtushinnangute asi.

 
At 7:52 AM, Blogger AlexRobin said...

Juta,
neid proste, kes oma tööd teevadki hea meelega, ei ole nende hulgas just eriti palju, selles ongi küsimus. Enamik neist noortest slaavlannadest on mingil viisil jäänud haridus- ja/või sotsiaalsüsteemi hammasrataste vahele ning ma olen veendunud, et inimese väljapääsmatuna näivat olukorda ei tohi tema enese vastu ära kasutada. Nende aitamiseks nn. "normaalsesse ellu" peab olema teine tee.

 
At 10:13 AM, Blogger Lee arvutikodu said...

Ieska, see on küll veidi meelevaldne võrdlus, aga kui prostitutsioon ja elundite müük võrdväärseks nimetada siis ehk sünnib sünnib seegi kasutada: niisiis, inimesel on valida, kas ta müüb oma silmad ja on pärast seda pime või siis töötab näiteks keeletoimetaja või arvutigraafikuna ja kulutab neidsamu silmi. Teine variant on oluliselt parem, eks? Sest kui töö tehtud ja raha käes, võib pilgu kaugusse suunata, veidi valusa selja sirgeks painutada ja elu nautima minna. Sama võimalus on prostituudil - korjad kokku oma väsinud tööpaiga, sirutad veidi kanget selga ja lähed elu nautima.
Elundi müügi järel seda võimalust ei ole.
*
Alati kui inimeste müüdavusest räägitakse, siis mulle meeldib öelda, et mind ei saa keegi osta. Aga renditingimused on läbirääkimiste teema:).
*
Muide, mis puuduvasse haridusse ja suurde kasukaisusse puutub, siis mõnel abielul on ju kah endamüügi mekk man...

 
At 10:16 AM, Blogger Lee arvutikodu said...

Kats: Minu kogemus prostitutsiooniga - töötasin seitse aastat aidsiennetuskeskuses ja puutusin seal prostituutidega üsna palju kokku. Ja ei otsi nad mingit muud teed hakkama saamiseks, üsna rahul oma töö ja teenistusega. Pigem vaatasid kaastundliku pilguga meid, kes me neist tunduvalt väiksema palga eest nende töötingimusi paremaks püüdsime muuta.

 
At 10:36 AM, Blogger AlexRobin said...

:) Vaidlus :P mulle meeldib!

Kui prost on prost sellepärast, et talle meeldib, nii nagu sulle keeletoimetamine või mulle arvutigraafika, siis ongi ok. Amet nagu iga teine.
Aga karmiks lähebki siis kui ei ei saa valida ja oldakse sunnitud kasutama ükskõik millist elundit. Olgu siis nägemis- või suguelundit.
Kui enese müümine ei ole vaba valik, siis on iga sellest saadav raha kokkuvõttes liiga väike ja see hingekene, mis kõik selle sunni on pidanud ära taluma, liiga katki naasmaks normaalsesse ellu kättemaksuihata ning rõõmsalt kui selleks võimalus avaneb.

 
At 8:51 PM, Blogger Lee arvutikodu said...

Ma olen Ieskaga - nii oma kui tema blogis väljaöeldu baasil - mõnes asjas täitsa nõus. Et on hirmus, kui noorel tüdrukul ei ole võimalust saada haridust, ei ole valikuid, ei ole toetajat ega nõuandjat.
Kuskil Vanas Testamendis on üks lausejupp, mis mulle kangesti meeldib: "Kaitsmata naise juurest algab pimeduse maa" - või kuidagi nii.
Aga... Mu kallid! Sekstöötajaks ei minda enamasti sellepärast, et keegi poleks minejale kunagi "Fuih!" öelnud.
Ieska poolt toodud näited - tema blogis - viitavad pigem ärakasutatud lastele. Lapse mistahes olukorras kellegi kasuks tööle sundimine, nii et lapse vajadusi ei arvestata, on lubamatu. Pikad tööpäevad vabrikus, lapskaevurid, lapsed sõjas kahurilihaks... Mis sel lapsprostituudil hullem on?

 
At 1:13 AM, Blogger kity21 said...

tere, lugesin siin huviga teie väitlusi...
Nimelt olen ise tegutsenud mõnda aega sexi müümisega, teisi sõnu siis prostituut.
Olen 21, lõpetanud nii keskkooli, kui ka omandanud eriala, ometigi leiva teenin lauale just enese müümisega. EI kohe kindlasti ei ole ma seepärast õnnetum. Kui ühelt maalt otsustan selle teenistuse jätta, pole mul keeruline elatist ametlikult ja teises konstektis teenima hakata!
Miks siis just see töö?? Esmalt ikka raha pärast,... teisalt olen oma aja peremees.
Raha ei kulu mul teps mitte kasukate, narkootikumite või alkohooli peale. Olen karsklane ja oskan elu ka ilma mõnu ja doksiliste aineteta nautida... Minu keskmine päeva sissetulek on miinimum palgalise kuu tasu, seega ca 3000.- võiksin lubada omale ei tea mida... aga see kõik läheb hoopis panka hoiustaisele. Üheltmaalt saan soetada oma elamise jne, ilma et suuri laenukoormaid vanda võtta ja siis terve elu neid tagasi maxta. Minu praegune töö on lihtsalt investeering helgemasse tuleviku.

 
At 1:40 AM, Blogger kity21 said...

Tulles teemasse korra veel põgusalt tagasi, siis leian, et on väga väär lastel oma vanematele nende tööd ette heita. Kohe kindlasti ei lase ma oma tulevastel lastel enesele midagi sellist ette heita!!On neil ju kõhud täis ja riided seljas.On kodu kus on oma voodi ja katus peakohal. Hoopis hirmsam olex see, kui vanemad ei oma mingisugust sissetulekut...
Kui keegi üldse ohhetada ja midagi ette heita saab, siis on need prostituutide vanemad.

 
At 8:18 PM, Anonymous Anonüümne said...

Tere Kity! Sattusin alles nüüd Su sissekandele. Ja tahan Sulle öelda, et minu arvates on Sinu seisukohad lugupidamist väärt.

lee-kes-ei-viitsi-sisse-logida.

 

Postita kommentaar

<< Home