Hugo Murre raamatuesitlus

Möödunud neljapäeval sai see peetud Märjamaa Raamatukogus. Ilus oli - jagus kiidukõnesid ja talveõunu, autori küpsetatud pirukaid ja tosin aastat vana koduveini. Kristofer ja Birgitta elasid riiulite vahel ulaelu ja pilte kõigest sellest näeb Unekoti blogi fotoalbumis.

... Käsikirja kordaseadmine võttis kohutavalt aega. Töötasin selle käsikirja kallal mingite kummaliste palavikuliste hoogudena. See oli hea tekst, nauditav tekst. Aga ma pidin teda kordades lühemaks saama.
Kõige laiemas laastus võiks seda aega võrrelda taimede elutsükliga: koos hiiglasliku faililaadungi, väljaprintide ja sedelitele kirjutatud marginaalidega sain Hugolt pihutäie tomatiseemneid. Panin töövärgid arvutisse ja lauale ning seemned potti. Käsikiri sai korda ajaks, mil kasvuhoones tomatid punaseks tõmbusid. Neistsamadest seemnetest. Ja nendesamade marginaalidega.

Kui ma tööd alustasin, kinkis Hugo mulle ühe Tiit Sepa pildi. Ja kui raamat väljas oli, siis teise.

Hugo on mulle palju õpetanud. Puhtpraktilisi ja teatri ning kirjandusega absoluutselt mitteseotud asju. Kuidas ploomid tolmlema saada. Kuidas tuulehaugi sisse teha. Mis aitab vähi vastu. Kuidas krüsanteemi ületalve hoida. Kuidas head likööri teha. Mis kõhu korda teeb. Kuidas maasikaid kasvatada. Mis saja seitsme haiguse vastu aitab. Ja nii edasi. Peamiselt aiandusest, toalilledest ja rahvameditsiinist.

...Elu oleks vaesem, kui ma poleks selle vana, targa ja sooja südamega mehega kohtunud.

See on müstiline, kuidas inimesed mu ellu tulevad. Ja jälle ei ole mul muud teha, kui tänulik olla.