...See kõik oleks olnud nagu hiljuti. Ja samas nii kaugel, et see oleks nagu mõni muu elu. Või loetud raamat või nähtud film.
Ma olin jõulude ajal alati üksildane. Ükskõik, kus ja kellega ma reaalselt ka ei olnud.
Ma võisin käia pimedatel lumistel alleedel või perekondlikul söömapeol või kirikus või istuda toimetuses ja teha tööd või kirjutada kodus - a propos, mulle meeldis jõulude ajal erootikast kirjutada - aga ma ei saanud kätte seda "jõulutunnet", millest räägitakse.
Ma olin kindel, et see on isiksuses kinni ja ega ma seda tunnet eriti jahtinudki. Lihtsalt sedastasin, et ei ole.
Tõsi, üks kord olen olnud selle "õige" tunde sees - jõul 1997 ja aastavahetus 97/98, mille veetsin Kralicky nunnakloostris. See oli väga katoliiklik tunne, missade ja mägedes jalutamise ja telekast tuleva Vaclav Haveli kõnega...

Eelmise ja selle aasta jõulud on olnud kodused ja rasvased ja piparkoogised. Väga ja väga jõulutundesed. Ma küürisin ja küpsetasin, nühkisin ja sekeldasin, ehtisin ja sättisin. Aspeldasin ja raspeldasin. Nagu kodunaised filmides. Või nagu mõni mu nooreea sõprade emadest. Ehted kuusele ja akendele, värviliste kuulide ja pärlitega kann klaverile, sõprade ja äripartnerite kaardid esiplaanile, kuldne kard sellele väljapanekule ümber... Kralicky jõulualtari pilt raamaturiiuli serval, aga see on mul aastaringselt üleval.
Enesel ikka see kõrvalpilk peal - see va sedastaja ja sõnastaja. Pead vangutamas ja natuke muigamas...

Lisaks vanematele tulid jõululaupäeval ka mõned armsad külalised ja nii oli lauas üheksa inimest. Maagiline number ja imeliselt armas õhtu.
Kuusk ja küünlad ja sebiv lapsuke ja koer ja kass...

Mu ema tegi vapustavalt laheda jõulukingi - kutsed tema sünnipäeval toimuvale jääshowle "80 päevaga ümber maailma". Nelja põlvkonna ühine ettevõtmine... (Nüüd jääb loota, et kõik on olemas ja terved.)

... Üks on aga samaks jäänud. Mulle meeldib pühade ajal kirjutada. Siis, kui kõik on söönud ja nõud on pestud ja mängitakse kaarte või veeretatakse jutulõnga. Siis meeldib mulle vaikselt ära hiilida ja tegeleda millegi üksildase ja huvitavaga. Või istuda näiteks korrektuuripakiga seltskonna LÄHEDAL, aga mitte ringis vaid natuke väljaspool.