Argipäevad metsloomadega
Hakkasin mõtlema, palju ma nt nädalas metsloomi näen. Neid ikka jagub...
Metskitsi näen last lasteaeda viies vist küll kõigil päevadel. St nendel, mil mina viin:). Rebased on veidi harvemad, aga nädalas ühte-kahte ikka näen. Metssigu olen sel talvel ühe korra näinud, aga selle eest kaheksa tükki korraga.
Põdrast nägin jälgi - kodust umbes nelisada meetrit eemal. Aga see oli ilmselt eksikülaline.
Uhke värk see maa-elu! Kui ma siia kolisin, käis mäger välisukse juures tere ütlemas. Esimese hooga ehmatasin ära. No et kui mäger inimese ukse ees, siis ilmselt marutaudis. Siis sain aru, et tema on loomulik, mina olen uudis. Ja tema tuli uudistama:).
3 Comments:
Ahnii, kavatsesin just blogis kirjutama hakata, et näen tavatult palju loomi. Alles tulime raudteejaamast maitu toomast ja kaks kitse olid kohe tee ääres ega liigutanud veidigi, et putku panna...ja eile silkas kaks kohevasabalist rebast autost eemale. Loomade nägemine tervendab psüühikat, väitis ikka mu kadunud isake.
Ilusat nädalavahetust teile seal!
:-)
Sama siin. Õigemini seal. See tähendab siis kodus Hiius. Kits on täitsa tavaline, ei vaja kommenteerimist. Pigem on tekkinud olukord, kus juhid kaasõitja tähelepanu ja näitad näpuga: näe, lehm.
Uudist ehk niipalju, et Hiiumaale hunte juurde kolinud. See vana hall, kes Pihla rabas elab nagunii näole ei andnud see tähendab, et tema tegevust tuvastati vaid jälgede järgi. Aga sisserännanu(d) jätavad endast aeg-ajalt märke mõne murtud lamba näol.
kits ja jänened on mulgi tavalised, kuigi ma ei saa öelda, et elan päris Päris maal. aga kui suve lõpupoole põder maja taga vastu vahtis, oli ikka Suur Üllatus tõesti. ja hiilegsuur kärnkonn, kes meie peenra-algesse elama asus. roomajad muidugi on ka üllatus, aga mitte eriti meeldiv :/
Postita kommentaar
<< Home