Tõtlikke märksõnu

Oma kummalisel ja kohati arusaamatulgi moel näib enamik asju siiski sujuvat. Tunnen end vahel kõigest - ja kõigist - võõrandununa, ometi tunnen, et inimesed saavad minust, või vähemalt sellest, millest rääkida tahan, aru ja on... kuidagi armsad ja arukad...
Vähemalt see osa neist, keda ma tunnen.

Metatasandilt vaadates ajan ma iseennast muigama.

Eile vaatasime "Georgi". Et hea ja vaatamist väärt, on vähe öeldud. "Maailm samme on täis..."

Käisin täna ujumas. Tundub, et olen end vees jälle üles leidnud, mingi sisemise rütmi saavutanud.

Homsest kolmeks päevaks Tartusse. Homme õhtul lesin ilmselt ühe käsikirjaga hotellis, aga ülehomme võiks välja minna. (The.... - loe seda kutseks... Veekeskus võiks ehk tore olla?)