See tunne...

Teate seda tunnet, eks ju?

Talv on veel täies elujõus, taliharjapäevanigi aega - ja ometi on kuskil toimunud üks mikroskoopiline tiivalöök.
Ja miski on teisiti.
On külm, on veidi lund. Aga kevad tuleb meelde. Mitte enam pelgalt mõtte või igatsusena vaid TUNDENA.

Selle tunde antipood on suviti. Juuli lõpus tavaliselt. Keset sumedat soojust on tunda üht mikroskoopilist tiivavirvendust. "See saab otsa," ütlevad need tiivad hääletult. "Jälle tuleb talv."
Siis olen ma alati veidi kurb.
Nii, nagu praegu olen ma veidi rõõmus. Kevadelubadus on olemas.
Veel kusagil kaugel...

Huvitav, kas seal seisab praegu sumedas suveöös ühel verandal üks naine, suur veiniklaas käes ja mõtleb praegu talvest...