Poliitiline jutulõngajupp

Ma ei taha mõelda lähenevatest valimistest. Mulle ei meeldi see, kui inimesed üksteise kohta mõtlematult ja palju halvasti ütlevad.
Siin, metsa taga, on enda distantseerimine ümbritsevast üsna lihtne: keegi akna alla puu külge plakateid ei kleebi, metsas aga silkavad jänesed ja rebased, mitte poliitprogandistid.
... Ühel hetkel tabas mind mõte, kuidas saaks valimisi paremini korraldada. Tööd oleks rohkem, aga tulemus saaks parem.
1. Kandidaadid poleks piiratud maakonna või linnajaoga. Nagunii peaks nad Riigikogus kogu riigi asja ajama.
2. Iga valija saaks valida kuni 101 kandidaati, kes tema arvates võiksid moodustada uue Riigikogu.
3. Pole oluline, millises maakonnas elab valija.
4. Pole oluline, millist parteid või erakonda keegi valitutest esindab.
5. Kui 101 sobivat ei oska nimetada, võib kirja panna ühe. Või kümme. Või kolm- või seitsekümmend. Vastavalt sellele, mitut enda arvates head ja usaldusväärset rahvaesindajat valija teab.
6. Iga kandidaat, kes on valija(te) poolt kirja pandud, saab ühe hääle ühe valija kohta.
7. Riigikogu komplekteerub neist, kes korjasid enim hääli.

Oleks ju demokraatlik? Saaks valida inimesi, mitte erakondi. Ja saaks valida nii, et komplektis oleks erinevaid meetodeid pooldavad, aga samalaadse maailmavaatega poliitikud. Või - soovi korral - vastupidi:).