Lee arvutikodu

Segasumma. Koos armsate inimeste ja loomadega

pühapäev, jaanuar 21, 2007

"Laulev revolutsioon"

Mõned mõtted pärast filmi. See, et mõtlema paneb, on iseenesestki juba hea näitaja:)

1. Hea viis Eestit maailmale tutvustada. "Väikerahvas, kellele laul on võitlusvahendiks" jääb hästi meelde ka neile, kes ühtki eestlast näinud pole.
Ma ei tea, palju maksis selle filmi tegemine, aga võrreldes kunagise 13 milli maksnud "Welcome to Estonia" kampaaniaga on "laulurahvas" oluliselt parem bränd.
Ka toetab see film rahvuslikku uhkustunnet, nii et seda koolides võiks näidata.
2. Küüditamist puudutavas kohas väideti, et küüditamise aluseks oli juhuvalim. Tahaks natuke vaielda - küüditamise aluseks oli kõige sagedamini kellegi kaebus. Ja see keegi oli kõige sagedamini eestlasest naaber, sama küla elanik.
3. Eestimaa venestamine oli traagika paljudele, vaieldamatult. Aga ka 50 hiljem juhtunud Nõukogude Eesti - ja kogu N. Liidu - lagunemine oli samuti traagiline. Kõigile neile, kellele mainitud sotsialismiriigid olid ainsaks teadaolevaks kodumaaks.
Olen vahel mõelnud, et siin olemine ja riigikordade vaheldumine on mingil moel võrreldav kogemus emigreerunute omaga. Kulissid ja tekstiraamatud on ju mõlemal juhul vaheldunud osalise soovi küsimata.
4. Need venestamise käigus siia toodud venelased polnud ega pole tegelikult ju vaenlased. Ja kui keegi teeks filmi nende elutraagikast, oleks ka see mõjuv. Aga nende traagikast rääkimine mõjub Eestimaal veidi kohatult. Mindagi sinna, kust tuldud, kirjutas "Kultuuri ja Elu" juhtkirjas Tea Kurvits... Kust on tuldud, kui siin on sünnitud?
5. Metsavennad on kaasaegses kontekstis alati positiivsed kangelased, nõuka-aegses (propaganda)kirjanduses alati negatiivsed. Tõde on vist siingi vahepeal? On metsavennadki tapnud vihje peale - SEE ON PUNASTEGA SEOTUD... Ja lask.
6. Ja selle väitega, et kogu see 50 nõuka-aastat oli üksainumas hambad ristis ja tuli tuha all vastupanuhoid, sellega ei saa vist ka päriselt nõus olla... Sest KUI sellega nõus olla, siis tuleks omaks võtta seegi, et sellist hambad ristis ja tuli tuha all vastupanu on vaja, et osata enda kõrval teist inimest näha.
7. Nõukogude ajal varjutas kõike (sporti, kultuuri, inimsuhteid jne) punane propaganda. Tänapäeval kipub selleks varjuks olema raha. Maitse asi...

Aga soovitada julgen ma seda filmi küll.
Filmist lähemalt: http://www.singingrevolution.com/

2 Comments:

At 12:14 AM, Blogger Hannes Rumm said...

Käisin filmi vaatamas koos tütrega ning seetõttu nägin asja veidi teise nurga alt:
http://hannesrumm.blogspot.com/

 
At 3:23 AM, Blogger Eppppp said...

Rezhissöör pole sellest ka saladust teinud, et sihtgrupp on muu maailm, mitte eestlane. Küllap sellest ka natuke lihtsustatud lähenemine.

...aga ma ka enne just mõtlesin neile segastele võimuvahetuse aegadele, mul oli siis küll segadus hinges, nagunii oli murdeiga käimas. Lugesin iga "Vikerkaart" ja mõtlesin, mis värk on, miks nad mulle varem kõike ei rääkinud!
(mõtlesin neile aegadele seoses sellega, et pakkisin siin kolimise töttu toitu ja viime selle vaeste supiköögi juurde ja järsku tuli meelde, kuidas sai värisevi käsi toidupakki avatud, mis Rootsist oli saadetud. Ja kui lumivalge suhkur seal oli).

PS Saadan sulle oma portsu ära enne äralendu. Ausõna ;)

 

Postita kommentaar

<< Home