Eksamijärgne tunne

Sain ühe suure töö tehtud. Kaks eriteemalist lehekest korraga:). (Oi, millised tänud kõigile, kes kaasa lõid!)
Viimane nädal on olnud tunne, nagu eksamiks valmistudes - segane, hirmul, lootusrikas.
Nüüd on see läbi. Ja tunne on tühi.
Ehkki hea.
Ja natuke segane. Tahaks jalad maast lahti lükata ja kuhugi ära hajuda.
Või nagu oleks minu ümber kena klaasist kast. Istun sees, näen kõike, aga otseselt see mind ei puuduta.
Ma tean, et ma teen varsti seda ja seda ja seda. Aga mitte praegu. Mitte täna.
Täna ei aja ma isegi last magama. Las elab kaelas. Kaisus. Kus tahes - peaasi, et tal hea on. Mul on niikuinii.
Vihma sajab.
Ma lähen magama. Head ööd maailm, ma armastan Sind!