Lee arvutikodu

Segasumma. Koos armsate inimeste ja loomadega

teisipäev, mai 16, 2006

Taaskasutusprintsessid:)))

Millest on tehtud sahvripõrand? Õige vastus - Unekoti vanadest aknalaudadest. Uhked paksud ja laiad puuplaadid.
Seisid meil - ohh! kui kaua, Unekoti aknasaagast saati - esikus seina ääres. Vahepeal pakkus Unekott lisa, nende maja prügikasti taga olla terve hunnik. Ei tahtnud, vanadki veel kasutamata.

Ma VIHKAN kuhjuvat kraami, välja arvatud raamatud, ajakirjad ja cd-d. Kats ARMASTAB teadmist, et tal on alati nokerdamisvaru ees. Kui varu liiga suureks läheb, löön mina lärmi. Kui nurgad liiga tühjaks jäävad, toob Kats uut staffi. Tema kiituseks tuleb küll öelda, et mida kasutab, kasutab hästi ja ma ei tea mitte ühtegi inimest, kes suudaks nii ökonoomselt ehitada kui tema.

Vot. Sahvripõrand sai väärikas. Ainult et mõni jupp jäi puudu. Mõeldud-tehtud, last lasteaiast tuues väike ring Unekoti prügikasti taha:).
Tõstan mina tões ja meeles suurt aknaraamide hunnikut ringi, et Kats NEED ÕIGED lauad kätte saaks, kui tunnen, et miski on imelik. Paar noort vene poissi jõllitavad, et silmad peast välja. Lehvitasin neile ja teatasin, et MEIE OLEMEGI TAASKASUTUSPRINTSESSID.
Kui pärast peeglisse vaatasin, ajas ennast ka itsitama: veidi hipilikud naisterahvad suures ehitusprahi kuhjas rõõmuga ringi sortimas.

Hakkasime Katsiga arutama, mis meil suurtest asjadest veel taaskasutuses on.
Ahi-pliit-kamin on sellesama maja vanadest ahjudest. Ooo, need olid uhked ajad, kui Kats ja Unekoti isa õhtust-õhtusse telliseid ladusid ja pipraviina jõid... (Katsi lisand: siibrid on ostetud, vanu ei leidnud.)
Aknad ja uksed on vanadest ehitatud. Mõned uksed olen kohale tassinud võsastunud varemetest.
Köögikapid on taaskasutus. Kellegi spetsprojekti järgi tehtud kenad puu-uksed osutusid omaniku elukohavahetusel moest läinuteks.
Voodi on ehitatud mahavõetud seina sees olnud palkidest.
Valamu päästsime prügimäele minekust. Disainisalongi pidav sõbratar poleks seda pisikese mõlgi pärast müüa saanud. Sama salongi parketijääkidest sai Kristoferi võrevoodi põhi.
Meie suured raamaturiiulid on ühest suurest riigifirmast välja visatud. (Aitäh vihjeandjale!)
Meie veranda alused müürid on kohalik põllukivi. (Oi, neid talguid ja veinijoomisi ja lõkke ümber istumisi...!) Veranda tugipost on vana elektripost.
Vanast aiaplangust sai uus kuur:).
Joodikult paari viina eest ostetud roostetanud vankripõhjale ehitas Kats taluvankri. Sellise, millega vanasti heina veeti. Mõtlesin sinna ürdi-ja lillepeenra teha, aga Kristoferile meeldib seal ronimine selleks liiga palju. Olgu siis niisama.
Vees mädanenud kõrtsisisustusest sai aiamööbel. Jälle massiivsest puidust.
Lipuvardatehase praakpostidest saime pooleks lõikamise järel vihmaveerennid.

Mööblist veel. Taaskasutus on tore, aga veel uhkemad oleme me jätkuvkasutuse üle - parimad mööblitükid on soetatud meie vanavanemate poolt. Mu lemmikkirst aga kuulus mu vanavanaemale.

1 Comments:

At 7:49 PM, Blogger Mari-Leen Albers said...

oii.. nii mõnus.. teile tahaks kohe külla tulla ja oma silmaga neid imesid näha..
oma käega tehtud asjadel on hing :)

 

Postita kommentaar

<< Home