Ooterežiimil

Ohh, kuidas ma ei armasta oodata, et mulle helistatakse! Just seda olen ma hommikust saati teinud. Teades, et see, kelle kõnet ma ootan, on üks väheseid, kelle aega ma enda omast oluliselt väärtuslikumaks pean. Aga ikka ruineerib ootamine ära.
Kui eile töö lendas käes - olin üksi ja iseenda päralt - siis tänane aeg on kulunud nippe-näppe ja OOTAMISE peale. Tõsi, paar asja sellest nippest-näppest on väga olulised ja ma olen rahul, et tehtud on, aga ikkagi.
Ja tagatipuks - palju õnne inimesele, kes mind ootamas hoiab. Koos sügava lugupidamisega. Aga selline kombinatsioon on minu puhul haruharv ja ainult tööga seotud.

Mis veel? Chomsky raamat on käes ja loetudki. Hea leid ja mõistlik inimene, kes ära lasi tõlkida ja välja andis. Harjumatult küljendatud ainult - autori nimi ja pealkiri jooksevad läbi raamatu lehekülgede ALL. Aga kui joonealuseid oleks?