Eerik Purje luuleõhtu

Eile õhtul oli meeldiv võimalus kuulata Viljandi Linnaraamatukogus Eerik Purje luuleõhtut. Õhtu korraldamisega ma seotud ei olnud, nii et sain närveerimata jälgida ja imetleda. (Ise midagi tehes on alati närv nii tugevalt sees, et ürituse fluidum kipub tabamata jääma.)
Aga see eilne... Midagi nii kammerlikult rahvuslikku pole ammu kuulnud. Vene aeg tuli meelde - kui rahvuslus oli põranda alla peidetud iseolemise viis. Hruštšovi-aegsest sulast olen kuulnud ja lugenud, Brežnevi ja nende järgnevate taatide aega mäletan isegi. Luule ja muusika olid võimsad asjad, oli tekste, mis ringlesid ainult käest-kätte ja mis oli soovitav pigem meelde jätta kui üles kirjutada. Heiti Talvikugi osad luuletused. Need, "keelatumad", on muide siiamaani paremini meeles. Luuleõhtutel loeti erinevaid autoreid, oluline oleks, et üks juhtmõte erinevaid asju kannaks. No "läbistaks punase niidina" nagu mõnel teisel koosviibimisel tunnistati. Selles mõttes oli see nõuka-aja kultuuravärk omajagu silmakirjalik, et päeval tehti komsomoli- või parteiliinis tööd, õhtul aga jagus pisut aega n-ö nõukogudevastase jutu jaoks.
Nojah, Moskva - uskugu ta pisaraid või mitte - on eestlaste käibefolkloorist väljas, Brüssel aga ruulib sama koha peal ja samas tonaalsuses.
Purje luulele lisaks lauldi Rimmeli ja Ilmeti sõnadele tehtud laule. Ikka sellest, kuidas kõik maha ja ennast orjusse müüakse (see oli see Rimmeli viimane tekst, enne referendumit ja vabasurma minekut) või kuidas ida ja lääne vahel ellu ja endaks jääda.

Lõbusamat ka. Kuidas kaheaastase lapsega kultuuriüritustel käia? Olen alati ja kõigile soovitanud, et "mitte käia", paraku pole see endal alati teostatav. Lahendus: kui üritus toimub raamatukogus, siis saab ennast lapsega riiulite vahele ära peita ja pildiraamatuid vaadata. Arendab last, arendab enda mälu - et kus selle raamatu kodu oligi... Ja kui kõrvad kikki hoida, kuuleb programmi ka.
Üle tunni saime niimoodi hakkama, siis sai Kats ürituse üles pildistatud ja läks Kristoferiga autosse muusikat kuulama. Jälle arendav moment- kes programmi jälgib, peab suutma selle võimalikult hästi edasi anda.
Ääremärkus. Mitte ei tahaks mõne koha peal nii positiivne ja leidlik olla... Aga muud üle ei jää.

Täna oleme kodus. Öösel tegi laps oma kurguga selliseid hääli, et ma mõtlesin, et ehkki palavikku pole, ei tahaks vist küll ükski ema, et tema laps niimoodi köhiva kaaslasega mängiks. Olgu kodus ja kaanigu sooja jooki sisse.