Elu on kuidagi heaks läinud...

... mõtlesin ma täna kusagil Taga-Mustamäel hulkudes.
Ma olen nii harjunud enda ümber olevaid inimesi usaldama, et kui ma puhtkogemata puutun kokku inimestega, kes mängivad (minu vaatevinklist lähtudes) pisikesi räpaseid võimumänge, läheb mul kõigepealt jupp aega enne, kui ma uskuma hakkan, et nad seda teevad ja siis veel jupp aega, enne kui ma oma "rentslikassiilme ja -hääle" üles leian.
Ega ma veel ei leidnudki. Lihtsalt teadvustasin endale, et seda arsenali võib millalgi jälle vaja minna.
*
Hea tava on see märksõna, millega oma töös peamiselt kokku puutun. Väljaspool tööd ka. Kõik näib alluvat pigem headele tavadele kui millelegi muule.
Kokkulepped peavad. Ja need sõlmitakse nii, et võidavad mõlemad (või kõik) pooled. Enamasti ei panda kirjagi.
... Jah, hea on mul teiega, sõbrad.